Räägime Arvamusfestivalil võõrapelgusest, töökeskkonnast ja Eesti mainest

Eesti Inimõiguste Keskus ja mitmekesisuse kokkuleppe võrgustikku kuuluvad tööandjad korraldavad koos seekordsel Arvamusfestivalil kaks arutelu, milles küsimuse all võõra- ja teistsuguse pelgus. Ühiskond on lõhestunud, ühed on justkui õigemad kui teised – kuidas aga toimivad sellised olukorras töösuhted või edeneb Eesti riik? Sellest räägimegi Paides laupäeval, 10. augustil Väärtuste alal. Tule ja mõtle koos meiega või vaata veebiülekannet meie Facebooki lehel.

Võõrapelgus töökeskkonnas – ennetus ja lahendused? | 13.00–14.30

Avalikus debatis ja meedias toimuv jõuab ka töökeskkonda. Eesti tööturul on järjest enam välistööjõudu, ent tööandjad puutuvad seetõttu kokku võõrapelgusega. Probleeme on valmistanud klientide suhtumine mitte-Eesti päritolu teenindajatesse ning päritolust tingitud väärtuskonflikte on esinenud ka ettevõtete siseselt. Ühiskondlikud pinged ei jäta mõjutamata seda, mis toimub ühe töökeskkonnas, kuidas omavahel suheldakse kohvinurgas või saadakse hakkama näiteks grupitöödes. 

Milline on tööandja roll, kui ühiskonnas levinud umbusaldus ja eelarvamused jõuavad sõnade ja tegudeni? Kas piisab organisatsioonikultuuri edendamisest või tuleb resoluutsemalt sekkuda – tüliinorijaid töölt vabastada, sotsiaalmeediakontosid tsenseerida jne? Arutelus tuuakse välja tööandjate mured ja pakutakse neile ka praktilisi lahendusi.

Modereerib Sigrid Solnik

Osalevad Laura Eelmaa (Tieto Estonia personalijuht), Mihkel Tammo (Estanc AS tegevjuht), Piret Mårtensson (Kaubamaja personalijuht), Kelly Grossthal (Eesti Inimõiguste Keskuse ekspert)

Võõrahirm – kahjulik Eesti mainele, ettevõtlusele ja haridusmaastikule? | 15.00–16.30

Eestis on pead tõstnud võõravaen. Juba täna võib välismaa foorumitest lugeda, et tegu on riigiga, kus leiavad aset päritolust tingitud tagakiusamisjuhtumid. Seetõttu on arusaadav, et Eestisse tööle või õppima tuleku osas tekib kahtlusi. Teame välisspetsialiste, kes on seetõttu riigist lahkunud. Teisalt on avalikkuses palju juttu Eesti brändimisest ja atraktiivse sihtpaigana turundamisest välisriikides. Vastuolu? Arutleme, kuidas võõrahirm ja Eesti maine kokku kõlavad ning millised on lahendamist vajavad kitsaskohad.

Käesolevat sajandit iseloomustavad riikidevaheline võidujooks intellektuaalsele võimekusele. See võidujooks toimub samal ajal maailma eri nurkades ega küsi sugu, rahvust või seksuaalset orientatsiooni. Edukas on see, kes saab aru, kui oluline on inimeste mitmekesisuse austamine ja kaasamine. Eestit loetakse kõige kiiremini vananevaks riigiks Euroopas ning prognooside kohaselt kasvab meil 65+ põlvkonna osakaal praeguselt 17%-lt aastaks 2020 neljandikuni ja aastaks 2050 kolmandikuni.  See seab tulevikus Eesti ette palju väljakutseid, mis mõjutavad otseselt Eesti tööturgu ja vajadust nii uute kui nutikamate töökäte järele.

Arutelus vaatleme, kuidas mõjutavad ühiskondlikud hoiakud potentsiaalseid töötajaid ja õppureid, kes langetavad valiku, kas tulla Eestisse või mitte. Otsime vastust küsimusele, kuidas muuta hoiakuid ühiskonnas ja luua endast avatud kuvandit, mis vastaks globaliseeruva tööjõuturu ja õppurite ootustele. Eesmärk on leida lahendusi kohaliku kuvandi parandamiseks ning salliva ja positiivsema ühiskonna edendamiseks. Tolerantne keskkond meelitab oma ala tippe rohkem kui ebatolerantne.

Modereerib Maris Hellrand

Osalevad Ilmar Raag (kommunikatsiooniekspert), Regina Valge (Arvato FS personalijuht), Eero Loonurm (SA Archimedes välisturunduse juht), Annely Tank (Work in Estonia rahvusvahelise maja juht)

Arutelude toimumist toetavad Sotsiaalministeerium ja EL-i Kodanike Euroopa programm.

 

Vaata ka teisi arutelusid Väärtuste alal.

 

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
#mitmekesisus #mitmekesisuse-kokkulepe
Ostukorv