EL-i põhiõiguste aruanne: kasvav ebavõrdsus, diskrimineerimine ja laste vaesus

Euroopa Põhiõiguste Ameti (FRA) värskelt avalikustatud 2019. aasta põhiõiguste aruandes leitakse, et EL-is ähvardab paljusid inimesi kõrvalejäämine, kuna kasvav sallimatus ja sagedasemad rünnakud inimeste põhiõiguste vastu kahjustavad jätkuvalt seni saavutatud olulisi edusamme. Aruanne pöörab tähelepanu rassismile, pagulaste ja laste õiguste kaitsele ning vähemusrahvuste diskrimineerimisele.

Rassiline diskrimineerimine ja ahistamine on Euroopa Liidus endiselt tavaline. Seda tunnistades rakendasid EL-i institutsioonid meetmeid, et võidelda antisemitismi ja Aafrika päritolu eurooplaste vastu suunatud rassismiga. Inimestele saavad EL-is nahavärvi, usutunnistuse või rahvuse tõttu jätkuvalt osaks laialdane ahistamine, diskrimineerimine, kinnistunud eelarvamused ja diskrimineeriv etniline profileerimine, nagu näitavad FRA uuringud. Ahistamist kogeb näiteks üks viiest mustanahalisest inimesest ja ligikaudu kolm kümnest juudist. Kõik EL-i liikmesriigid peaksid seetõttu koostama riiklikud tegevuskavad rassismi ja rassilise diskrimineerimise vastu võitlemiseks ning võtma rangema seisukoha vihakuritegude ja vihakõne suhtes väidetavate intsidentide tõhusa registreerimise, uurimise, süüdistuste esitamise ja nende kohtuliku arutamise teel.

Kuna oled siin...

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Aruanne “Inimõigused Eestis 2018-2019” tuleb peagi! Selleks, et aruanne 10. detsembril ilmuda saaks, on meil vaja veel sinu toetust. Inimõigused kuuluvad kõigile ja meie soov on, et inimesed oleksid Eesti olukorrast teadlikud. Toeta teadmiste levikut.

Annetan

Pagulaste integreerimises on takistustele vaatamata tehtud edusamme. Ligikaudu neli eurooplast kümnest peavad rännet siiski probleemiks ja peaaegu pooled ülehindavad ebaseadusliku rände ulatust. Samuti väidetakse endiselt, et rändajaid, sealhulgas lapsi, saadetakse mõnikord vägivaldselt tagasi üle EL-i välispiiri ning et politsei väärkohtleb neid. See rõhutab viivitamatut vajadust peatada väärkohtlemine ja tagada, et varjupaiga- ja tagasisaatmise menetlustes austatakse EL-i varjupaigaõigust ja pagulaste inimõigusi.

Afghanistani põgenikud Pariisis. Foto: Evan Bench

Laste vaesuse määr paranes veidi, kuid endiselt on üks laps neljast vaesusohus. See tähendab, et ühes maailma rikkaimatest piirkondadest on lapsi, kes lähevad magama tühja kõhuga ja elavad halbades tingimustes, mistõttu kannatavad nende tervis ja haridus. Välismaalastest vanematega laste korral on see näitaja neli kümnest. Jätkub rahvusvähemuste hulka kuuluvate laste marginaliseerimine. Näiteks 15% roma lastest kogevad segregatsiooni hariduse omandamisel. EL ja liikmesriigid peaksid seetõttu eraldama sihtotstarbelist rahastust laste vaesuse vähendamiseks. Suurendada tuleks ka jõupingutusi vähemustesse kuuluvate laste diskrimineerimisega tegelemiseks, et hoogustada nende sotsiaalset kaasamist ja integreerimist ühiskonda ja kogukonda.

„Kogu ELis annab ebavõrdsuse, ahistamise ja eelarvamuste jätkuv kasv märku põhiõigustega seotud ohtudest,“ märkis Põhiõiguste Ameti direktor Michael O’Flaherty. „Meil on vaja jõuliselt reageerida, et näidata, kuidas õigused meile kõigile kasu toovad ja pakuvad lahendust ebavõrdsusele, mis ei lase meil saavutada ausat ja õiglast ühiskonda, kus on tagatud kõigi heaolu.“

Michael O’Flaherty. Foto: Hans Labler

Aruandes tehakse kokkuvõte inimõiguste suundumustest EL-is 2018. aastal. Aruandes on välja toodud ka ettepanekud muudatusteks ja tegevusteks laste õiguste, võrdsuse ja mittediskrimineerimise rassismi, ksenofoobia ja sallimatuse, romade integreerimise, varjupaikade ja rände ning infoühiskonna, privaatsuse ja andmekaitse valdkondades. Märkimisväärsed teetähised olid ÜRO puuetega inimeste konventsiooni ratifitseerimine 2018. aastaks kõikide liikmesriikide poolt ning ELi esialgne kokkulepe kavandatava Euroopa juurdepääsetavuse akti kohta. Kestliku arengu tegevuskavas 2030 ja selle 17 kestliku arengu eesmärgis esitatakse üldine kava parema maailma saavutamiseks, kus valitsevad võrdsus, õiglus ja rahu. Ent edu saavutamiseks peavad need hõlmama inimõigusi, nagu märgitakse aruandes.

Eesti Inimõiguste Keskus on alates sellest aastast koos Praxisega EL Põhiõiguste Ameti uuringute võrgustiku FRANET Eesti partner. Selle aruande sisusse EIK veel ei panustanud.

#inimoigused #pagulased #vaenukone #vaenukuriteod #vordne-kohtlemine