10 aastat tagasi said Euroopa südames esimest korda kokku käputäie riikide esindajad, keda ühendas asjaolu, et nende riikides on sõlmitud mitmekesisuse kokkulepe, mis seob mitmekesisust austavaid ettevõtteid ja organisatsioone. Tänaseks on mitmekesisuse kokkulepe loodud juba 24 riigis ning kõigil Euroopa mitmekesisuse kokkulepete põhjal moodustatud kohalikel võrgustikel on võimalik osaleda Euroopa platvormi töös. Eesti on seda võimalust usinalt kasutanud alates aastast 2012, mil meie kokkulepe esimesed allkirjad sai.
Rahvusvaheline koostöö on oluline igas valdkonnas, sest ideed ja kogemused ei kipu tekkima vaakumis, vaid ikka jagamise ja koosmõtlemise teel. Ja milleks kolistadagi ämbreid pidi, kui teiste kogemusest saab selgeks, mis toimib paremini või mis päädib pika õppimisprotsessi ja komistuskividega. Just selliste mõtetega said kümme aastat tagasi Euroopa Komisjoni kutsel kokku esimesed mitmekesisuse valdkonna eestvedajad. Samas tõdevad tollased pioneerid kümme aastat hiljem, et mitmekesisuse kokkulepete tekkimine pea kõikides EL liikmesriikides on pigem positiivne üllatus. Õige pea ongi lootust, et kokkulepped saavad allkirjad ka Küprosel ja Bulgaarias ning ainsa riigina pole veel võrgustiku osa Ühendkuningriik, kes aga teadagi Euroopa teedel niikuinii oma isepäised kurvid valinud.
Mitmekesisuse kokkulepete ja võrgustike algus
Kuidas sai alguse liikumine, mille osaks tänaseks juba pea terve Euroopa? Nimelt panid 2004. aastal mitmed Prantsusmaa ettevõtted vabatahtlikult kirja võrdse kohtlemise ja mitmekesisuse juhtimise väärtuspõhimõtted ning dokument sai nende ühise mõttetöö tulemusena nimeks (“mitmekesisuse kokkulepe”). Allkirjastamise eestvedajaks oli Prantsusmaal asutatud ja maailmas hästi tuntud rahvusvaheline kindlustusfirma AXA. Tänaseks on Prantsusmaal kokkuleppele allkirja andnud juba ligi 4000 ettevõtet, avaliku sektori institutsiooni ja ka mõned vabaühendused. Kaks aastat hiljem sündis Saksamaa mitmekesisuse kokkulepe, kus kutsus esimesed liitujad kokku Saksamaa liiduvolinik Maria Böhmer, kelle vastutusalasse kuulusid tollal migratsiooni, pagulaste ja integratsiooni teemad. Kokkuleppe loodi Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli toel ning Merkel on ka tänaseni sealse mitmekesisuse kokkuleppe patroon. Kokkuleppega liitunud ettevõtteid on üle 3000 ettevõtte ja riigiasutuse.
Kaks suurriiki inspireerisid 2009. aastal Hispaaniat ja nii sündis Charter de la Diversidad en España, kus on kokkuleppe sõlminud ligi 1000 ettevõtet. Meie lähinaabrusest loodi mitmekesisuse kokkulepe kõige varem – 2010. aastal – Rootsis, kus selle initsiaatorite hulka kuulusid meilegi nii hästi tuntud ettevõtted Skanska, Volvo, L’Oréal, Scandic ja paljud teised. Samal aastal kutsusid Austria ja Viini Kaubandus-Tööstuskojad ellu ka Austria mitmekesisuse kokkuleppe ning samad kojad koordineerivad koostöös Austria mitmekesisuse juhtimise valdkonna tegemisi seniajani. Veidi veel ja aastal 2012 läks lahti tõeline laienemisbuum: nii tekkisid Poola, Soome ja ka Eesti mitmekesisuse kokkulepped just sel aastal.
Mitmekesisuse kokkulepete juubelikonverents ja töine koostööseminar, 16.-17. mai Brüsselis
Seega on võrgustik kümne aastaga jõudsalt suurenenud ja mitmekesisuse valdkonna vastu on tööandjatel selge huvi üle terve Euroopa. Kokkulepete esindajad jagasidki toimunud juubelikohtumisel ja konverentsil eelkõige parimaid praktikaid ja õppetunde. Selle aasta konverents kandis pealkirja „Ühendatud mitmekesisuses – ühised väljakutsed” ning nagu pealkirjast võib aimata, olid vaatluse all väljakutsed olukorras, kus ühiskonnas on teravnenud vähemuste suhtes vaenulik retoorika ja poliitikute rünnakud mitmekesisusega seotud teemade vastu. Mida siis selle kõrge temperatuuriga olukorras peale hakata ja mida saavad ettevõtted teha? Konverentsi kokkuvõtte leiab siit, aga nii töökoosoleku kui konverentsi mõtete selge järeldus oli, et tegelikult on asjad läinud üha paremaks ja ettevõtted on valmis võrdse kohtlemise teemadel rohkem panustama. Jah, praegu on populistlikel nõudmistel ja suletuse soovijatel suur kõlapind, aga seetõttu ei pea mitmekesisust austavad inimesed ja ettevõtted pead norgu või veelgi hullem – end hirmutada laskma.
Konverentsi juhtimisväljakutsete paneelis meenutas Völklinger Kreisi juhatuse liige Martin Theobald ühte juhtumit paarikümne aasta tagusest ajast, mis tänasel Saksamaal oleks tema sõnul vähetõenäoline. Nimelt töötas Theobald, kes juba tollal avalikult gei oli, tollal ühes Saksa riiklikus ettevõttes juhatuse liikmena ja ettevõtte iga-aastane strateegiakoosolek toimus ühel Hispaania päikeselisel saarel. Kokku oli ettevõttest kutsutud 9 inimest koos kaaslastega. Saarele jõudes selgus, et kõigile peale Martini oli ettevõte broneerinud kahesed toad, geimehest juhatuse liikmelt oodati lihtsalt tollal oma pereelu varjamist. Theobald stseeni ei teinud, kuid liikus peagi edasi juhtima ettevõtet, kus suhtumine mitmekesisusesse oli märksa avatum. Täna on tema endise tööandja juures aga eraldi tööl mitmekesisuse valdkonna juht ja LGBT-perede õigused sarnaselt teistele peredele tagatud.
Mitmekesisuse juhtimise valdkond areneb pidevalt ja paljud ettevõtted astuvad nüüdseks juba vabatahtlikult samme, et igaüks saaks olla töökeskkonnas tema ise ning et eelarvamuste tõttu ei jääks ükski talent või vajalik töötaja kõrvale. Tänaseks teame nii inimlikust kogemusest kui teadusuuringutest, et inimeste oskused ja potentsiaal avanevad kõige paremini just avatud, kaasavas ja meie kõigi mitmekesisusega austavas keskkonnas. Olgu see siis kodus, ühiskonnas või töökeskkonnas. Mitmekesisuse kokkulepete üleeuroopaline koostöö Euroopa Komisjoni toetusel aitab aga selle teadmise levikule omalt poolt sisukalt kaasa.
Mitmekesisuse kokkulepete Euroopa platvormi kohta saab rohkem lugeda siit.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan