16. mail toimus Brüsselis iga-aastane Euroopa mitmekesisuse konverents, mis sel korral kandis pealkirja „Ühendatud mitmekesisuses – ühised väljakutsed“. Varasemalt on kogunemiste fookuses olnud näiteks mitmekesisuse ja ärikasumi seosed, tööturu vajadused, vananev Euroopa, diskrimineerimise vältimine, avaliku sektori roll mitmekesisuse ja kaasatuse edendamisel ning paljud teised teemad. Konverentsi korraldab Euroopa Komisjon koostöös mitmekesisuse kokkulepetega 24 Euroopa riigist ning see toimus juba kümnendat korda.

Juubelikogunemisel astusid üles ja jagasid oma kogemust mitmekesisuse juhtimisest nii avaliku kui erasektori esindajad Euroopa Liidu liikmesriikidest, sealhulgas Saksamaalt, Lätist, Prantsusmaalt ja Soomest. Lisaks toimusid päeva jooksul paneelarutelud kaasamise ja mitmekesisuse eri aspektidest nii tööturul, hariduses kui ka ühiskonnas tervikuna.

Konverentsipäeva avas Tiina Astola, Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi juht, kes rõhutas mitmekesisuse valdkonna olulisust õiglase ja majanduslikult eduka Euroopa arengus. Lisaks kutsus Astola kõiki eurooplasi ja mitmekesisuse sõpru kindlasti osalema Euroopa Parlamendi valimistel.

Esimeses paneelis osalesid Aminata Cairo (Haagi Rakenduskõrgkooli kaasava hariduse lektor), Deyan Kolev (Amanita Keskuse juhatuse liige), Emilia Roig (Berliini Intersektsionaalse Õiguse Keskuse asutaja), Rebekah Smith (Business Europe sotsiaalvaldkonna juht) ja Kaspars Zalitis (Läti Mitmekesisuse kokkuleppe võrgustiku eestvedaja). Fookuses oli mitmekesisuse edendamine erinevates sotsiaalsetes valdkondades. Kõlama jäi hariduse ja koolisüsteemi olulisus mitmekesisuse ja kaasatuse ning tolerantsete hoiakute levitamisel. Tähelepanu pöörati ka romade kui Euroopa kõige haavatavama rahvusrühma olukorrale, mille taustal on endiselt palju negatiivseid kollektiivseid stereotüüpe ja eelarvamusi. Migratsiooni ja pagulaste teemal juhiti tähelepanu tõigale, et Euroopas on pikalt toimunud ränne idast Lääne-Euroopasse. Lisaks jõuti ka laiemate üldistusteni ning nenditi, et diskrimineerimine on süstemaatiline ja seda näeb nii koolides, vanglates kui muudes asutustes. Siiani on avalikes hoonetes ja ruumis probleem ka erivajadustega inimestele sobivate kohandatud ligipääsudega. Paneel lõppes tõdemusega, et käimasolevad Euroopa Parlamendi valimised on võimalus liikuda mitmekesisust austavas suunas, oluline on leida esindajad, kes toetaksid kaasavaid ja sallivaid väärtusi. Lisaks sellele julgustasid paneelid rohkem kuulda võtma kodanikuühendusi.

Teises paneelis keskenduti juhtimisele, töökultuurile ning soolisele võrdõiguslikkusele. Arutlesid Adnan Basaran (Inclusion Partners’i juht), Jaleh Bradea (Vivendi sotsiaalse vastutustundlikkuse grupist), Martin Theobald (Völklinger Kreis’i juhatuse liige) ning Allyson Zimmermann (Catalyst’i direktor). Paneelis märgiti, et lisaks soolisel tasakaalu saavutamisele juhtimistasandil, on oluline tagada, et edenemisvõimalused oleks olemas ka  LGBT+-kogukonna liikmetel, erivajadustega inimestel ning lisaks puudub paljudes organisatsioonides ealine mitmekesisus. Samuti esitati küsimus, miks on juhtide seas valdavalt mehed, kui toode või teenuse sihtrühmast moodustavad 50% naised. Rõhutati, et kvootide täitmine ei ole alati eesmärk, vajalik on, et lisaks keskastmejuhtidele saaksid naised ka tippastme juhtideks ja rohkem naiseksperte astuks üles konverentsidel ja avalikkuses, sest tähtis on eeskuju teistele naistele ja ühiskondlike mallide ja normide muutmine. Arutledes toodi välja, et ühiskondlik enamus seab inimestele alati teatavaid norme ja ootusi, näiteks kindlameelsust peetakse meeste puhul positiivseks, naiste puhul pigem negatiivseks omaduseks. Töökultuuri teemal mainiti, et töötajate innovaatilisus tuleneb psühholoogilisest turvatundest ning termin “klaaslagi” võib erinevate rühmade jaoks omada erinevat sisu. Paneel lõppes kokkuvõtva tõdemusega: mitmekesisus on seotud inimeste nägemise, kaasamine tundega.

Eesti Inimõiguste Keskus on mitmekesisuse kokkuleppe algataja ja selle võrgustiku eestvedaja Eestis ning annab aastast 2018 välja ka ettevõtetele ja organisatsioonidele mõeldud märgist „Austame erinevusi“. Samuti veab keskus eest Mitmekesisuse päeva ning teeb järjepidevat koostööd ettevõtetega mitmekesisuse ja kaasatuse arendamisel ja võrdse kohtlemise põhimõtete rakendamisel Eestis.

Eesti mitmekesisuse võrgustik