17. aprillil tähistatakse üle Eesti mitmekesisuse päeva, et pöörata tähelepanu iga inimese väärtusele ja vajalikkusele ühiskonnas. Nii ettevõtetes kui ühiskonnas on erinevaid, eri kogemuse, omaduste ja kultuuritaustaga inimesi, kes kõik koos muudavad kollektiivi ja ühiskonna tugevamaks. Evelyn Valtin kirjeldab alljärgnevas artiklis oma kogemusele tuginedes, kuidas ühes kodanikuorganisatsioonis veganluse kui väärtuspõhise elustiilivalikuga kohandutud on.
Kaks aastat tagasi alustasin tööd SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahvusvahelise koostöö toetussuuna ja Kodanike Euroopa programmi koordinaatorina. Hakkasin kompama organisatsiooni kultuuri ja töötajad omakorda tegid algust minu paremini tundma õppimisega. Uude töökohta tõin endaga kaasa ühe ühiskonnas siiani vähem levinud teema, millest teadlikkus küll viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud on. Olen valinud veganluse ehk täistaimse toitumise, jättes menüüst kõrvale liha ja kala ning piima, muna, mett jmt loomset sisaldavad toidud.
Teekond veganluse ja täistaimse toitumiseni
Loomakaitse teemadega olen tihedamalt kokku puutunud juba 2006. aastast, kui juhtusin vaatama filmi „Earthlings“. See omakorda viis mind Eesti Loomakaitse Seltsini, kus alustasin vabatahtlikuna ning peatselt tegutsesin juhatuses ja töötasin aastaid seltsi üldjuhina. Sain järjest enam teada, millistes tingimustes elavad põllumajandusloomad ja karusloomad ning kuidas loomade kasutamine meelelahutuslikel ja muudel põhjustel neile kannatusi põhjustab.
Mida rohkem ma teada sain, seda enam soovisin elada nii, et minu mõju loomadele oleks väiksem. Mõistsin, kuidas meie harjumused mõjutavad seda, mida toodetakse ja müüakse. Mis võiks olla parem, kui muuta oma harjumusi, süüa maitsvat toitu ja jätta loomade kannatused põhjustamata. Minu soov on empaatiast ja heasoovlikkusest tulenev loomade säästmine, mida toetavad teadmised reaalsusest ja läbiviidud uuringutest.
KÜSK-is tööle asumise ajaks olin olnud vegan paar aastat, sellele eelnes seitse aastat taimetoitlasena. Ma olin harjunud tähelepanuga, mis taimetoidu valikute tegemisega kaasnes. Sündmustel või söögikohtades käies pidin toidu koostise tihtipeale üle küsima ning see tõi kaasa hulga mulle esitatud küsimusi. Huvi vastu ei olnud mul midagi, kuid ebamugavust tundsin, kui küsimused olid esitatud arusaadavalt kiuslikult või halvustava hoiakuga.
Loomadest hoolivana tõi nendel teemadel rääkimine niikuinii kaasa kurbust ja mälupildid reaalsusest. Küsimuste korral proovisin hoida tasakaalu, rääkides loomadest kui elusolenditest ja nende kannatustest intensiivpõllumajanduses, samas olles mõistev, kuna antud teema puudutab laialt levinud toitumisvalikuid ja harjumusi.
KÜSK kui arvestav ja avatud tööandja
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kollektiiv suutis mind üllatada oma huvi ja avatusega veganluse vastu. Minu eelkäija KÜSKis oli juhtumisi samuti vegan, kelle kaudu kollektiiv teemale juba häälestunud oli. Paljud ühingud, kelle arengut KÜSK on toetanud, on ühel või teisel moel seotud kestliku arengu teemadega. Seega on KÜSK tõenäoliselt teadlikum ja vastuvõtlikum kui ehk mõni teine organisatsioon tööandjana seda on.
KÜSKi korraldatud sündmustel esitatud küsimustele, miks ma isegi piima- ja munatooteid ei söö, tõin näidetena, et munakanad on aretatud loomuomase 12 muna asemel aastas munema lausa 300, mis on kanade organismile äärmiselt kurnav. Samuti on nende elutingimused tihtipeale halvad. Isased tibupojad hukatakse elusalt purustamismasinas. Piimaveiste vastsündinud vasikad eraldatakse emadest juba esimestel päevadel, et vasikale mõeldud piim inimestele tarbimiseks jõuaks. Sain rääkida ka sellest, kuidas Eesti Vegan Seltsi teadmistele toetudes oma toitumist tasakaalus hoian. Loomse toidu välja jätmise korral on toidulaud mitmekesine tänu suurele valikule tera- ja kaunviljadele, samuti juur- ja köögiviljadele ning puuviljadele, marjadele, pähklitele ja seemnetele.
Kogesin, et minu eelistustega soovitakse päriselt arvestada. Sünnipäevade tähistamisel pakutakse kõigile kas osaliselt või täielikult veganitoite, nii ise tehtuna kui ka ostetult. KÜSKi juhataja Agu Laius kutsus kogu kollektiivi avastama Tallinnas vastavatud veganrestorani Elujanu, et tähistada oma autasustamist Eesti Vabariigi Valgetähe teenetemärgiga 2019. aastal. Tööalaste sündmuste ja seminaride korraldamise juures sain võtta enda ülesandeks toitlustuse tellimise ja organiseerimise.
Vegantoidu pakkumisest sündmustel
Viimastel aastatel on teadlikkuse tõusmisega kasvanud ka taime- ja vegantoidu soovijate hulk. Esialgu tellisime sündmustele jätkuvalt nii loomset kui ka vegantoitu.
Vaatamata mõnedele eranditele sattusime eelkõige suuremate sündmuste puhul keerulisse olukorda. Valdav osa toitlustajaid ei olnud veganitoidu põhimõtetest teadlikud. Taimne toit ei olnud alati maitsev või ei olnud see toitainete mõttes heas tasakaalus, sest teenusepakkujal puudus eelnev kogemus. Isegi, kui oleme omalt poolt detailid kirja pannud ja ülegi rääkinud, on tulnud ette olukordi, kus toidus on ikkagi midagi loomset või ei ole sündmusel veganitoit eraldi ära märgitud. See kõik on muidugi arusaadav, sest tavapäraselt sisaldab söök ikka liha, kala, muna või piimatooteid ning teisel moel uute toitude hästi valmistamine vajab läbi mõtlemist ja harjutamist. Muutus tuleb huvi ja vajaduse kasvamisega vegantoidu vastu.
Samas oleme mõnikord kogenud just vastupidist – veganitoit on olnud niivõrd maitsev, et kõigesööjad on seda väga proovida tahtnud ja veganid on seetõttu neile mõeldust ilma jäänud. Tunda on, et huvi kliendi vajadustele vastavat pakkuda on järjest kasvav, kuid teadlikkus kasvab visalt järele. Hetkel on turul puudu näiteks hotellide või seminariteenuse pakkujate nõustamisest antud teemal.
KÜSKi suund vegantoidu pakkumisele
Väljakutsed sündmustel toitlustust pakkudes ning teadlikkuse tõus nii intensiivpõllumajanduse mõjust loomade elutingimustele kui ka keskkonnale on meid viinud otsusele, et meie sündmustel pakutav toit on valdavalt vegan. Arvestame ka toidutalumatustega. Nii tagame sündmustel osalejatele toidu, toetame toitlustajate vegantoidu pakkumise praktikat ning vähendame mõju loomadele ja keskkonnale.
Ma olen väga tänulik, kui siirast huvist küsitakse minu kogemuse ja valikute kohta, samuti soovitusi retseptide ja toitude osas. Kui tuntakse huvi loomakaitse ja veganluse põhimõtete vastu, mis on seotud nii põllumajandusloomade kasvatamisega kui ka laiemalt loomade kasutamisega meelelahutuses, riidetööstuses ja mujal. Tunnen, et minuga arvestatakse ning teadvustan, et tänu minu valikutega arvestamisele mõjutab väiksem loomsete toodete tarbimine ka loomade kannatuste vähenemist.
Evelyn Valtin, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahvusvahelise koostöö toetussuuna ja Kodanike Euroopa programmi koordinaator
Mitmekesisuse päeva korraldavad Eesti Inimõiguste Keskus ja Eestis mitmekesisuse leppega liitunud ettevõtted ja organisatsioonid. Loe lisa mitmekesisuse päevast ja tutvu päeva programmiga siin.
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital toetab vabaühenduste arengut eesmärgiga tõsta Eesti ühenduste suutlikkust ja soodustada kodanikuaktiivsust. Kodanike Euroopa rahastusprogramm on mõeldud Euroopa Liidu kodanike kaasamiseks ning ühiste arusaamade kujundamiseks Euroopa Liidu ajaloost, väärtustest ja kultuurilisest rikkusest.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan