Mitmekesisuse aastafoorumi paneeldiskussioonis osalesid Slovakkia sotsioloog, diplomaat, kunagine presidendikandidaat ja näitleja Magda Vášáryová, Haagi endine abilinnapea Rabin S. Baldewsingh, Briti Nõukogu võrdsuse, mitmekesisuse ja kaasatuse globaalne juht Fiona Bartels-Ellis OBE ja Coca-Cola Hellenic Bottling Company jätkusuutlikkuse ja kogukondade valdkonna juht Michael Dickstein.
Fiona tõdes alustuseks, et mitmekesisuse ja õigustega tegelemine on pigem võrreldav maratoni, mitte sprindiga. Selles mõttes ollakse Euroopas õigel rajal. Brexiti positiivne pool oli, et tõstis esile tõsiasju ja eelarvamusi, mille arvasime olevat jäänud minevikku, Brexit oli omamoodi äratus, et me mugavusstooni pidama ei jääks. Populism pole aga jätkusuutlik ja siin on äridel võimalus kasutama oma rolli autoriteetidena. Suuresti on võtnud Brexiti vastu sõna just Briti väiksed ja keskmised ettevõtted.
Hea näide eelarvamustest on Serena Williamsi juhtum, kus kõigil oli vaja kohe midagi arvata. Fiona rääkis näite puhul endast, mis alguses sundis vähese info tõttu sõna võtma, kuid hiljem oli ta sunnitud meelt muutma. Ajasurve on suur, aga enda eelarvamuste nägemiseks on vaja aega. Ei pea kohe arvama, oota infot ja arva siis!
Tänastel liidritel on kõrge turvalisusvajadus ning paljud ei ütle avalikult oma seisukohti välja. Seetõttu on inimesed segaduses, raske teha vahet õigel ja valel. Liidrite jaoks on fookus mujal kui mitmekesisuses ning sellega püütakse tegeleda kiirustades. Aga pole kiire, vaid mitmekesisus vajab pidevat tegelemist, tegelemata jätmine läheb lihtsalt kallimaks. Ebavõrdsuse kasv on ohuks kõigile ja võrgustik on võimalus, kuidas liidreid aidata.
Liidrirolli on väga kerge kritiseerida, kuid liidriks olemine on rohkem kui poliitikuks olemine, kus kahtlemine oleks justnagu nõrkus. Tegelikult on see tugevus, peab olema empaatiat ja oskust kahelda, see aitab nähtusi sügavuti mõista. Liidrid ja organisatsioonid ei räägi paraku kuigivõrd oma väärtustest.
Michael on sündinud Austrias, õppinud Prantsusmaal, töötanud Euroopa Liidu juures, elab Hollandis ja tunneb ennast seetõttu ennekõike eurooplasena. Tema sõnul on sotsiaalne frustratsioon üks ebavõrdsuse põhjuseid ning sellega tegeleb Coca-Cola kaasamise projekt. Nad räägivad teemast samuti vähem avalikkuses, kuid on võtnud aidata kõrvalejäetud noori, keda kujutatakse tihti vastutustundetute lumehelbekestena.
Firmade jaoks on ühiskondlik vastutus tänapäeval DNA küsimus, noored ootavad tööandjatelt rohkem kui ainult äritulemusi. Samas näitavad uuringud ka ühiskondliku vastutuse võtmise olulisust äritulemustele.
Michaeli sõnul on neil eesmärk treenida miljon noort nende seas, kes kuuluvad nn väljakukkujate hulka, kellel on probleeme koolis, kes on jäänud majanduslikel põhjustel kõrvale huvitegevustest. Nende jaoks korraldatakse digi-koolitusi, töötubasid, õpetatakse kirjutama CV-d ja tegelema ajajuhtimise ja projektijuhtimisega, antakse baasteadmisi erinevates valdkondades. Ehkki iga turu jaoks on oma lähenemine, on enamasti alati abi eelarvamustega tegelemisest.
Noorte aitamisel tehakse tihedat koostööd kolmanda sektoriga, sest ettevõte tunnistab – neil ei ole pädevusi, et leiad tõeliselt abi vajavaid noori. Tänavu on koostöös vabaühendustega koolitatud 70 000 inimest ja antakse sellega ühe spetsiifilise lahenduse ühele kitsale osale mitmekesisusest- ei saa lahendada kõiki probleeme, kuid see programm alustab millestki konkreetsest.
Rabin, India juurtega poliitik, oli Hollandi näidet tuues pessimistlikum ja nägi probleemi rassismiga harjumises. Kui ühes Hollandi pagulaskodus toimus tulekahju ja üks poliitik soovitas sotsiaalmeedias vee asemel bensiini saata, siis diskussiooni ei järgnenud, sedavõrd harjutud ollakse rassistlike väljaütlemistega. Tumedama nahavärviga Rabin tunnistas, et endiselt teeb haiget, kui ta kohtab rassismi kõige ehedamal kujul, nagu eelmisel päeval Prahas ühistranspordis, kus üks naine keeldus teda laskmast enda kõrvalistmele.
Kui mitte reageerida väärtuste vastu minekule, siis selline demokraatia tapab Euroopas demokraatia. Euroopa vaim seisab kolmel sambal: vabadus, võrdsus, vendlus. Hindu usku Rabin viitas nende väärtuste kristlikele juurtele. Rohkem kui 40 aastat on Euroopas räägitud mitmekesisusest, alates 70jndatest sama debatt. Muutused on aga väga aeglased.
Kui vaatame mitmekesisust kui probleemi, siis unustame näha selles kasu. Majandusel on mitmekesisust väga vaja, kuid poliitikas on puudu jõuline ja autoriteetne moraalne kompass, kes julgelt sõna võtaks. Üks väheseid on Andrea Merkel, kes on julgenud liidrina minna teistega vastuollu, seista enda väärtuste eest. Suur osa aga püüab muganduda arenguga, mitte ise muutusi ellu viia. Rabini poliitilise karjääri ajal tõstus ta naiste ja migrantide osakaalu linnavalitsuses 12 protsendilt 35 protsendile.
„Vooluga läheb kaasa ainult surnud kala, enda väärtuste eest peab seisma,“ sõnas Rabin.
Magda sõnul on probleemid inimühiskonna arengu mootor, aga ei saa rääkida ainult sellest, et poliitikud peavad midagi tegema. Ta tõi välja kolm gruppi, kes võiksid ja peaksid suunda näitama. Esiteks Visegrádi riikide kirikud ja nende roll. Slovakkias on paljud preestrid pagulasi aidates läinud vastuollu ametliku kirikuinstitutsiooniga ning kirikust välja visatud.
Teine grupp on akadeemikud ja intellektuaalid, meie ajud – kus kõlab nende hääl? Ning kolmandana kirjanikud, kes on Euroopa ajaloos olnud alati häälekad, kuid nüüdsel ajal ei kipu nad ühiskondlikel teemadel sõna võtma.
Elame rahuajal, ja seetõttu pole põhjust hüsteeriaks. Suured muutused toimuvad sõdade ajal, nagu näiteks naiste rolli muutus ühiskonnas Esimese maailmasõja ajal, mil tasakaal oli kadunud.
Nüüd peame muutusi läbi viima rahu ajal ilma sõjata, ilma üksteisega võitlemata. Kas suudame ühtaegu hoida rahus ja mõista vajadust suure muutuse järele? Igaüks peaks panustama, ei ole ühte, kelle poole vaadata.
Magda sõnul peab olema esmalt inimeste vastu kena ja viisakas hommikust õhtuni. Teiseks, naerata! Naeratus annab avatuse. Ja kolmandaks – räägi õpetajatega, kuidas nemad suhtlevad sinu lastega. Neljandaks – progressi pole, kui inimesed ei loe kirjandust, ei vaata näitusi, ei kuula muusikat, ei huvitu kaunitest kunstidest. Kaunid kunstid muudavad meid inimesteks ja takistavad loomastumast.
Diskussiooni lõppsõna ütles Fiona: „Ära otsi populaarsust vaid koostööd! Näiteks puuetega inimeste kogukond on avatud klubi – liitu erinevate gruppidega, et neid mõista!“
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan