Eesti Mitmekesisuse kokkuleppe allkirjastamisele järgnes Rootsi turunduseksperdi Gabriella Wiiala ettekanne. Aitäh sündmust toetamast, Original Sokos Hotel Viru!

Gabriella Wiiala juhib nii Rootsi Mitmekesisuse kokkuleppe võrgustikku kui sisuturundusagentuuri Spoon ärisuundi, ehk valdkonda, kus konkurents on ääretult kõrge. Kuidas planeerida oma kommunikatsiooni nii, et mitmekesisuse ja kaasatuse teemad aitaks organisatsioonil kasumlikumalt areneda ja konkurentsis võita? Sellest Gabriella ettekande lühiülevaates.

Mitmekesisuse rollimudelid

Üle 70% Rootsi uudismeedia inimestest on mehed ja ainult 9% neist pole Põhjamaade päritolu. Kõige ühetaolisem on spordimeedia ja majandus, kus 75% on keskealised mehed ning vanade ja noorte osakaal pea olematu. Kõige rohkem tasakaalus on kultuurivaldkonna kajastused.

Selline ühekülgne pilt tekitab paljudes ettekujutuse, et antud valdkond pole minu jaoks. Eriti noorte jaoks on lõhe oskuste ja ootuste vahel suur, organisatsioonide jaoks tähendab see aga kadunud ressurssi, talente, keda ei taibata otsida ja potentsiaalseid töötajaid, kes isegi ei mõtle valdkonnas töötamisele. Võiks ju öelda, et peamine on sõnum, kuid veelgi olulisemaks võib osutuda, kes räägib ehk kes on rollimudeliks.

Kuna Spoon on konsultant mh innovatsiooni valdkonnas, siis peavad nad ise olema ka mitmekesisuse rollimudeliks. Grupi kõige kasumlikum kontor asub Helsingis, kus 11 inimese seas on esindatud neli rahvust – soome, austraalia, india ja vene. Just neil on õnnestunud luua võrgustik, mis ei ole nn „tavaliste kahtlusaluste“ seltskond ja kes on võimeline produtseerima tunduvalt rohkem värskeid ideid.

See viis Spooni tõdemuseni, et kommunikatsioon peaks rõhutama võimalust tulla erinevatest maailma nurkadest ja leida endale koht ka meediatööstuses. Spoon tegeles muuhulgas murdeealistega, kes töötasid nende kontoris kolm nädalat mentorite hoole all, andsid rohkelt uusi ideid ja said enesekindlust tuleviku valikute tegemisel. Sama eesmärki täitis ka rasketest oludest laste unistustega tegelemine – inimene peab uskuma, et kõik on võimalik, siis on ta valmis panustama ühiskonda tunduvalt rohkem.

Näiteks koondas üks Spooni kliente, Rootsi ettevõtjate organisatsioon, suures osas keskealisi mehi. Seepeale keskendus Spoon nooremate ettevõtjate ja naiste inspireerivatele lugudele. Mõne aastaga on organisatsioonis leitud tasakaal sugude ja vanuste vahel. Miks? Sest lood olid tasakaalus, oli naisi, mehi, noori, vanu, puudega inimesi, pagulasi. Kõigi jaoks leiti rollimudel, mis kinnitas, et ei pea tegema seda kõige lihtsamat tööd pelgalt enda tausta tõttu – saan hakkama ka ettevõtjana ja integreerun ühiskonda hoopis teisel tasemel.

Üheksa sammu

Gabriella pakkus välja üheksa sammu, kuidas kommunikatsiooniga ühiskonda muuta ja välja murda enda piirangutest.

1. Loetle päid! Inimesed, keda sa näitad oma kommunikatsioonis, loovad teiste jaoks maailma. Sinu valikutest sõltub, milliseks see maailm kujuneb. Kes on nähtav ja kes mitte? Ka see, keda sa oma kommunikatsioonis ei näita, saadab sõnumi sinu organisatsiooni kohta.
2. Tee plaan ja püsi selle juures! On kerge teha plaane ja veel kergem neid unustada, minna kerget ja harjumuspärast rada. Tööta tiimides nii, et kõik selle liikmed teaksid ühist strateegiat. Koosta nimekirju huvitavatest inimestest.
3. Julge võidelda! Ideed alati võistlevad omavahel. Ei pea minema kõige kergemat rada pidi, sest see pole alati parim tee. Edukas oma ideede eest seismine vajab kannatlikkust. Alati on inimesi, kelle staatus on sinu omast kõrgem ning mugavam on teiste ettepanekutele järele anda. Samas räägib sinu kohta see, milliseid ideid kaitsed ja keda kaasad.
4. Otsi uusi eksperte! Pead olema uudishimulik, et leida paljude ekspertide seast uusi ja huvitavaid. Uus ei pruugi olla hea esineja või on lihtsalt tagasihoidlik oma ideede esitlemisel. Ära karda tööd ja vaeva, et neid aidata. Aita, koolita, vii neid kokku meediainimestega! See tasub ennast tulevikus ära. Ja kannatlikkust, veelkord kannatlikkust!
5. Hoia proaktiivselt pilk peal tarkadel inimestel! See ei tähenda nende kohest palkamist, kuid võimalusel kohtu nendega regulaarselt, kutsu neid seminaridele, tee nendega midagi koos. Juba see mõjutab sinu organisatsiooni ja aitab hiljem kiiremini kontakti leida.
6. Külva seeme aegsasti! Mine noorte sekka, kasuta mentoreid, see annab palju tagasi kohe, aga veelgi rohkem pikas perspektiivis.
7. Väldi lõkse! Näiteks millisena me kujutame fotodel naisi ja millisena mehi? Ega sa ei komista stereotüüpide otsa, mis muudab su sõnumi tapeediks ja ei innusta kedagi? Või tõmbad tähelepanu müüte murdes ja kõnetades uusi inimesi?
8. Arenda võrgustikke! Tuleb liituda võrgustikega, mis lisavad midagi uut ja kus sa pole varem olnud. Milliste inimeste jaoks võiksid olla ligitõmbav tulevikus? Ilma võrgustikes osalemiseta ei oska kõiki kontorilaua taga välja mõelda.
9. Mitte ainult mehed vrs naised! Otsi väga erineva tausta ja kogemusega inimesi. Ka erinev haridus ja ebaturvaline valik tulevad kasuks, sest nad mõtlevad sinust erinevalt.

Ja lõpuks – mis on kõige raskem? Kõige raskem on aru saada, mida peaks muutma ja kuhu liikuma. Parem on alustada kohe ühest sammust, kui oodata, et kõik üheksa saaks täiuslikult kaetud. Seda ei juhtu, nii et head sammuma asumist!

Nii liitumist, ettekannet, kui sellele järgnenud vestlust on võimalik järelvaadata siit.