Riigikogu võttis 13. juunil vastu õiguskantsleri seaduse täiendamise seaduse, millega too saab riikliku inimõiguste asutuse (National Human Rights Institution, NHRI) rolli. Seadus ootab presidendi väljakuulutamist, et järgmisest aastast jõustuda. Sama seadusega määras Riigikogu õiguskantsleri ka puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalvemehhanismiks. Eesti Inimõiguste Keskus tervitab Riigikogu otsust ning loodab, et inimõiguste kaitse ja edendamise töö jõuab Eestis tänu sellele uuele tasemele.
Riiklik inimõiguste asutus on definitsiooni kohaselt sõltumatu asutus, mis on asutatud õigusakti alusel ja millel on mandaat kaitsta ja edendada riigis inimõigusi. Nn Pariisi põhimõtete kohaselt peab asutus minimaalselt vastama kuuele põhilisele kriteeriumile:
- “võimalikult lai” mandaat, mis põhineb universaalsetel inimõigusstandarditel ning sisaldab kohustust nii kaitsta kui edendada inimõigusi, kattes samas kõiki inimõigusi;
- sõltumatus valitsusest;
- sõltumatus, mida garanteerib konstitutsioon või seadus;
- piisavad uurimispädevused;
- pluralism (kas läbi liikmelisuse ja/või tõhusa koostöö);
- piisavad inim- ja finantsressursid.
Vastavalt nende nõuete täitmisele või ületamisele antakse asutusele rahvusvahelise akrediteerimisprotsessi tulemusel kas A-staatus (vastab täielikult või ületab nõudeid), B-staatus (ei vasta osaliselt) või C-staatus (ei vasta üldse). Akrediteerimisprotsess seisab õiguskantsleril veel ees.
Eesti Inimõiguste Keskus on järjekindlalt toonud välja riikliku inimõiguste asutuse puudumise kui olulise puudujäägi inimõiguste kaitse riiklikus süsteemis Eestis. See on tähendanud praktilisel tasandil riigisuunalise koostööpartneri puudumist, millel oleks lai pädevus inimõiguste valdkonda edendada. Asutuse puudumine on tähendanud ka inimõiguste laiema edendamise unarusse jätmist Eestis ning pigem riigi passiivset lähenemist inimõiguste kaitse küsimustele.
Sama seadusmuudatusega määrati õiguskantsler ka puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalvemehhanismiks, tuginedes soovitusele, mille tegime võrdse kohtlemise seaduse muudatusettepanekute raames. Hea meel on tõdeda, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalve saab olema hästi rahastatud ja põhiseaduslikult sõltumatu asutuse pärusmaa.
Tõrvatilk meepotis on vaid asjaolu, et kumbagi küsimust ei arutatud ühiskonnas laiemalt ega konsulteeritud puuetega inimeste õiguste esindusorganisatsioonide või inimõiguste valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonidega.
Loe ka meie arvamust eelnõu kohta põhiseaduskomisjonile.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan