2. oktoobril kogunes Eesti Inimõiguste Keskuses võrdse kohtlemise võrgustik, mis koondab vabaühendusi, kelle tegevuse eesmärgiks on oma sihtgrupi võrdsete õiguste tagamise eest seista. Kohtumisel andis keskuse juhataja Kari Käsper ülevaate võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu arengute kohta ning Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Eesti LGBT Ühing selgitasid oma seisukohti eelnõu teemal. Võrdse kohtlemise võrgustik on korduvalt juhtinud tähelepanu põhiseadusega vastuolus olevale olukorrale, millega on võrdse kohtlemise seaduses seatud erinevad diskrimineerimise alused omavahel hierarhiasse, kitsendades teatud aluste puhul oma õiguste kaitsmise võimalusi väljaspool töövaldkonda.  Võrgustiku seisukoht on jätkuvalt, et diskrimineerimise kaitse peab olema võrdne kõikide tunnuste alusel, seega põhiseadusega vastuolus olev hierarhia tuleb kaotada, mida ka nimetatud seaduseelnõu ette näeb. Hetkel pole veel teada, millal eelnõu jõuab valitsusse.

Nagu tavaks saanud, kutsub võrdse kohtlemise võrgustik oma kohtumisele ka ühe külalise väljapool liikmeskonda. Seekordseks külaliseks oli Poliitikauuringute Keskus Praxise juht Tarmo Jüristo, kes on vastloodud Võrdsete võimaluste nõukoja juht. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ettepanekul ellu kutsutud Eesti sotsiaalteadlaste nõukoda hakkab analüüsima erinevate reformide ja poliitikate mõju ühiskondlikule ebavõrdsusele. Nõukotta kuuluvad lisaks Tarmo Jüristole professor Tiit Tammaru (Tartu Ülikool, Eesti inimarengu aruande peatoimetaja), professor Rainer Kattel (Tallinna Tehnikaülikool, soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees), Kristina Kallas (TÜ Narva kolledži rektor, Eesti inimarengu aruande kaastoimetaja), professor Anu Realo (Tartu Ülikool), Andres Võrk (Tartu Ülikool) ja Anu Kasmel (Maailma Tervisedenduse Assotsiatsiooni asepresident).

Jüristo selgitas, et tegu on ministeeriumile ekspertiisi jagava nõukojaga, mis ei allu samas otseselt ministeeriumile, kuid nõustab ministeeriumi vastavalt ühiskonnas ja valdkonnas tekkinud vajadustele.  Nõukoja fookuses on eelkõige sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus, kuid samas võetakse arvesse ka erinevate haavatavate gruppide situatsiooni ja vajadusi.  Näiteks on arutatud pensionireformi mõju ebavõrdsusele, vanemapalga ja tööturu teemasid ning tuleviku teema on Jüristo sõnul kohalike omavalitsuste finantsautonoomia reform. Lisaks hakkab nõukoda välja andma iga-aastast raportit, mis on kompaktne ning konkreetse teemafookusega, sel korral võetakse luubi alla varanduslik ebavõrdusus ja raport ilmub 2018. aasta kevadel.

Võrdse kohtlemise võrgustiku järgmine kohtumine leiab aset 18. detsembril, lisainfot võrgustiku kohta leiab EIK kodulehelt.