Vabatahtlik Mari: omaette kirumise asemel tahtsin midagi ära teha

Milline on sinu taust?

Huvitun väga võõrkeeltest, lingvistikast, suhtlusest. Töötan juba aastaid tõlkijana, kuna sisuliselt ongi ju tegu suhtluse vahendamisega, ka kultuuride vahendamisega ja üksteisele lähemale toomisega. Veetsin aasta Prantsusmaal vabatahtlikuna, tutvustasin noortele võimalusi Euroopas ja töötasin erinevate projektidega, mille sihiks oli tõsta teadlikkust teistest kultuuridest.

Kui palju sa inimõiguste valdkonnast varem teadsid? Mida see üldse sinu jaoks tähendab?

Inimõiguste eest seismine tähendab minu jaoks püüdlust saavutada selline ühiskond, kus elataks ja lastaks teistel elada. Ma arvan, et see võtab minu jaoks asja päris hästi kokku. Teadsin niipalju, et hoidsin silma peal inimõigusi puudutavatel uudistel, arengul maailmas, aga ise väga kaastatud ei olnud. Mäletan, et paar aastat tagasi uurisin, millised oleksid võimalused Amnesty Internationali tegevusse panustada, aga tööpakkumised käisid mul selgelt üle jõu ja rahaliselt ei olnud võimalik toetada.

Miks sa soovisid Inimõiguste keskusesse vabatahtlikuks tulla?

Ajendiks oli minu jaoks viimasel paaril aastal tekkinud tendents Eestis pidada avalikus ruumis vastuvõetavaks sellist kõnepruuki ja mõtlemist, mis varem oleks jäänud kellegi isiklikku blogisse või lähedaste mõttekaaslaste ringi. See ei puuduta enam ka ainult vihkamise sihtmärki (viimastel aastatel pagulased ja kooseluseadus), vaid ka inimesi nende küsimuste ümber, viies ühiskonna lõhestumiseni. Sealt tuligi otsus, et kaua ma ikka omaette kirun ja „oi-ma-lihtsalt-ei-või“ Facebooki-postitusi teen, võiks kuidagi aidata midagi ära teha, et inimesed oleksid paremini informeeritud, et n-ö puusalt laskmist oleks vähem.

Mis on olnud seni vabatahtliku töö juures kõige huvitavam? 

Kuna praegu on vabatahtlikutöö EIK-is piirdunud tõlkimisega, siis on veidi keeruline öelda, kuna tegevus on ju iseenesest kogu aeg sama. Tekstide teemad on väga huvitavad, eriti Egerti Ghana blogi viimasel ajal. Tõlkides loen ka alusteksti keskmisest suurema tähelepanuga, seetõttu jääb sisu ka paremini meelde ja saan palju uusi teadmisi.

Mida tahaksid veel ära teha?

Tahan tulevikus tegeleda suulise tõlkega ja leida viisi, kuidas ma saaks seda inimõiguste valdkonda panustades rakendada. Iseenesest ei tohiks see keeruline olla – tõlke on alati vaja, eriti pagulastega tegelemisel. Kui tõlkeabi pakkumine ka põhitegevuseks ei saa, igal juhul tahaksin teha ka midagi aktiivsemat ära, kätt natuke rohkem külge panna. Mis see olla võiks, ei oska öelda, eks paistab, mis ära tegemist vajab.

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
#keskus
Ostukorv