Riigikogu menetluses on seaduseelnõu 472 SE, millega tahetakse muuta välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadust. Põhiseaduskomisjon küsis selle kohta teiste hulgas ka Eesti Inimõiguste Keskuse arvamust.
Oma arvamuses tunnustame eelnõu koostajate eesmärki viia VRKSi § 49 lõige 3 ja § 50 lõige 2 kooskõlla miinimumnõuete direktiivi ja Genfi konventsiooniga, lisades tingimuse, et välja- või tagasisaatmise lubamatuses erandi tegemiseks peab välismaalast olema põhjendatud alus pidada ohtlikuks Eesti ühiskonnale.
Samas juhime tähelepanu, et pagulasseisundi kehtetuks tunnistamine § 49 lõikes 3 välja toodud alustel ei ole vastavuses Genfi konventsiooniga ega seetõttu ka Eesti põhiseadusega, kuna konventsiooni artikkel 33 lg 2 lubab nendel alustel teha erandid välja- või tagasisaatmise keelust, kuid mitte võtta ära pagulase staatust. Samuti rõhutame, et sättes loetletud kuriteod peavad vastama “eriti raske” kuriteo kriteeriumile nagu seda rahvusvaheliselt mõistetakse ning nende eest süüdimõistev otsus peab olema lõplik. Lõpetuseks toonitame, et välja- või tagasisaatmine saab toimuda vaid juhul, kui ei ole ühtegi teist kergemat alternatiivi ja ainult juhul, kui rahvusvahelised kohustused seda ei keela.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan