Kohus: järelevalvemeetmete hindamisel on alaealiste parimad huvid esmatähtsad

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) taotles kuueliikmelise pere (vanemad ning 4 alaealist last) kinnipidamist kinnipidamiskeskuses, olles seisukohal, et nende puhul esineb põgenemisoht. Põgenemisohu põhjendusteks tõi PPA, et piiriületajad ei esitanud varjupaigataotlust koheselt piiril ning et nad olid varem tulemuseta palunud varjupaika Vene Föderatsioonilt. Eesti Inimõiguste Keskus esindas varjupaigataotlejaid nende soovil kohtus ning tõi esile asjaolusid, mistõttu kinnipidamine konkreetsel juhul ei olnud õigustatud. PPA taotlus rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamiseks ei olnud arvesse võtnud laste parimaid huve ja õigusi ning samuti ei olnud nad põgenemisohu hindamisel arvestanud Venemaa varjupaigaalast ebakompetentsust ega varjupaigataotlejate ebakindlat olukorda, mis võib mõjutada rahvusvahelise kaitse taotlemise hetke valikut.

Ehkki Pagulasseisundi konventsioon ütleb, et varjupaigataotlus tuleb teha viivitamata, on selle sõna tähendus praktikas laiem. See tähendab muuhulgas, et endast teatamise kiirus igas olukorras erinev ning sõltub konkreetsest olukorrast, sealhulgas õigusabi kättesaadavusest.

Halduskohus tõi välja, et kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

Kinnipidamine peab olema viimane meede, mida kasutatakse siis, kui pole võimalik kasutada muid järelevalvemeetmeid. Kinnipidamise proportsionaalsuse hindamisel tuleb olulise asjaoluna arvestada isikute vanust. Neli taotluses nimetatud isikut olid alaealised lapsed, kellest noorim 1-aastane ja vanim 9-aastane. Kohus leidis, et alaealiste parimad huvid on esmatähtsad. Alaealise puhul peavad kinnipidamist õigustavad äärmuslikud asjaolud seisnema milleski tõeliselt erakordses, nt tõsine oht avalikule korrale (terrorismi vms kahtlus, täielik võimatus viibida lahus mõnest isikust, kelle kinnipidamine kinnipidamiskeskuses on täiesti vältimatu jne).

Seega leidis kohus, et laste paigutamine kinnipidamiskeskusesse ei ole kõnesoleval juhul laste paremaid huve arvestav ega proportsionaalne. Laste psüühikale ja tervisele võib kinnipidamisrežiimil viibimine mõjuda rusuvalt, tekitada arvestataval määral stressi ja psühholoogilisi pingeid. Menetluses osalenud lastekaitse spetsialisti kinnitusel ei sobi kinnises asutuses viibimine sellega kaasnevate liikumispiirangute tõttu lastele. Lapsed oleksid kinnipidamiskeskuses viibides ära lõigatud tavapärastest eakohastest tegevustest ja suhtlusest omaealistega. Laste eraldamine perekonnast ei ole laste vanust arvestades mõeldav.

Eesti Inimõiguste Keskus kaitseb varjupaigataotlejate õigusi koostöös ÜRO pagulasametiga (UNHCR).

#pagulased