Lisaks neljakümnele uuele varjupaigataotlusele esitati kuus korduvtaotlust ning neliteist perekonna ühinemistaotlust. Riigid mille kodanikud esitasid enim taotlusi olid Ukraina (16), Gruusia (12), Iraan (3), Venemaa (3).
Suurenenud on Ukrainast tulnud varjupaigataotlejate arv, eelmise aasta esimese kuue kuuga oli taotlejaid kolm nüüd kuusteist.
2017. aasta esimesel poolel anti pagulasstaatus viiele inimesele, kahele grusiiniline, kahele ukrainlasele ja ühele Venemaa kodanikule. Lisaks anti täiendav kaitse ühele Sudaani kodanikule.
Lisaks on Eesti Euroopa Ümberpaigutuse kava raames esimese kuue kuuga vastu võtnud 79 inimest: seitse neist Iraagist, 68 Süüriast ja neli Jeemenist.
Eesti on 2017. aasta esimesel poolel aidanud uut ja turvalist elu alustada 85. inimesel.
Inimõiguste Keskus on aasta esimese kuue kuuga nõustanud 43 varjupaigataotlejat, kellest 28 olid mehed ning 15 naised.
Samuti on Keskus alustanud 12 strateegilist kohtuvaidlust. Menetlused on algatatud nii kinnipidamise, riigi õigusabist keeldumise kui varjupaigamenetluse ebakorrektse läbiviimise (rahvusvahelise kaitse menetluse kvaliteet ning ligipääs sellele).
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan