Eelmisel nädalal Belfastis toimunud konverentsil arutati Euroopa vastust vaenukõne ja vaenukuritegude levikule. Tegemist oli üle-Euroopalise projekti lõpuüritusega, mille käigus vahetati häid praktikaid ja arutati võimalust edasi minna. Nenditi, et poliitikud on ise üha sagedamini vaenukõnet kasutamas, millele peaks ühiskonna poolt järgnema kiire hukkamõist. Samuti peaks üle vaatama, kas riigil on tõhusad meetmed, millega vaenukõne vastu võidelda.
Vaenukõne ja vaenukuritegude kohta on kasulik teada:
- Euroopa rassismi ja sallimatuse vastase komisjon tegi riikidele eelmise aasta detsembris 10 soovitust vaenukõnega võitlemise kohta.
- Mitmed riigid, sh Eesti, pole täielikult üle võtnud rassistliku vaenukõne kriminaliseerimise raamotsust, kuigi ülevõtmistähtaeg oli juba 2011. aastal.
- Facebook, Twitter, YouTube ja Microsoft on Euroopa Komisjoniga kokku leppinud tegevusjuhendis, et võidelda vaenukõnega internetis.
- Üks alaraporteeritumaid vaenukõne ja vaenukuritegude liike Euroopas on puuetega inimeste suhtes toime pandud kuriteod.
- Paljudel riikidel on probleeme adekvaatse statistika kogumisega.
- Tehnoloogiast võib olla kasu, et inimõiguste rikkumisi ennetada: head näited on veebipolitseinikud, facebooki monitooringutarkvara ning äärmuslaste leidmine Google otsingute tegemise järgi.
Lahendus on suuremas koostöös õiguskaitseorganite ja vabakonna vahel, et ühiselt vaenukõne ja vaenukuritegusid ennetada, aga ka neist teada saada.
Eesti Inimõiguste Keskust esindas kohtumisel Kari Käsper.
Vaenukõne ja vaenukuritegude teema on keskuse jaoks prioriteetne, sest näeme Eestis kasvavat probleemi. Otsime selles osas nii koostööpartnereid, inimesi valdkonda vedama kui ka rahastust, et midagi positiivset ära teha. Kui on mõtteid, võta ühendust.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan