Ringkonnakohus: eesti keele oskuse puudumine võib pikendada kaebetähtaega

24. augustil tegi Tallinna Ringkonnakohus määruse haldusasjas 3-16-892 seoses varjupaigataotleja kaebetähtaja ennistamisega Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks ja paigutamiseks.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Ringkonnakohus leidis, et antud kaasuse kontekstis saab mõjuva põhjusena käsitleda eesti keele oskuse puudumist. “Kuna tegemist on välismaalasega, kes ei orienteeru siinses keeleruumis ning kellelt ei saa ilmselgelt oodata teadmisi siinsest õigussüsteemist, võib väita, et ainuüksi määruse suuline tõlge, eelkõige selle resolutiivosa tõlge isiku emakeelde ning isiku väide, et lahendi sisu on talle arusaadav, ei tähenda, et isik oleks võimeline koostama nõuetekohast määruskaebust, sh esitama selle tähtaegselt ning lisaks järgima muid seadusest määruskaebuse esitamisele tulenevaid nõudeid.” Ringkonnakohtu hinnangul tähendaks tähtaja ennistamata jätmine ja keeleoskuse puudumise mittelugemine mõjuvaks põhjuseks seda, et isikult võetaks võõras riigis ja õigussüsteemis ära võimalus oma õigusi kaitsta. Ringkonnakohus lisas, et oluline on arvestada ka seda, et isik on arvestades vaidluse iseloomu ja eset niigi positsioonil, kus tal puuduvad võimalused leidmaks vahendeid oma õiguste kaitseks või on oma õiguste kaitse teatud asjaolude esinemise tõttu raskendatud.

Ringkonnakohus märkis täiendavalt, et asja materjalidest nähtub, et isik on esitanud taotluse, et talle määrataks riigi õigusabi. Taotluse eesmärk oli saada õigusnõustamist kinnipidamiskeskusesse paigutamise määruse vaidlustamisel. Halduskohtu määrusega jäeti taotlus rahuldamata. Määruskaebuses on isiku volitatud esindaja märkinud, et teave riigi õigusabi mittemääramisest tuli 31. mail 2016 ning volitatud esindaja sai 9. mai 2016. a määruse kätte alles 1. juunil 2016. Seega ei saa isikule ette heita asjaolu, et ta ei astunud samme oma õiguste kaitseks. Ringkonnakohus lisas, et isiku volitatud esindaja ei viivitanud määruse vaidlustamisega pärast seda, kui tal oli võimalik selle määrusega tutvuda. Järelikult on kinni peetud ka HKMS § 71 lg-st 2 ning tehtud menetlustoiming, mille tähtaja ennistamist taotletakse (HKMS § 71 lg 4) ehk esitatud määruskaebus.

Antud lahend tagab, et kui varjupaigataotleja riigi õigusabi taotlust ei rahuldata, siis on tal võimalik kaebus siiski esitada riigi õigusabi keeldumisest teada saamisest mõistliku aja jooksul ning sellega ei võeta ära tema kaebeõigust.

Kokkuvõtte tegi Anni Säär.

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
#pagulased
Ostukorv