23.-25. juunil toimus Brüsselis iga-aastane Euroopa rassismivastase võrgustiku (European Network Against Racism – ENAR) üldkoosolek. Kodanikeühenduste poolt 1998. aastal loodud võrgustikku kuulub 160 organisatsiooni üle Euroopa. Eestist on liikmeid kaks, üks neist Eesti Inimõiguste Keskus.
Aastakogunemine on ühelt poolt oluline võrgustiku enda toimimise seisukohalt, nii valitakse üldkoosolekul ENAR-i nõukogu liikmed, kuid teisalt pakub kokkusaamine võimaluse arutada Euroopa kolleegidega kõiki neid probleeme, mis valdkonnas päevakajalised. Seekordse kogunemise tegi erakordseks asjaolu, et pea kõikides riikides olid murekohad täpselt samad: rassismi, ksenofoobia ja äärmuslike hoiakute ja äärmuslaste esiletõus ning vaenumotiiviga toimepandud kuritegude (nn. vihakuritegude) sagenemine. Samal ajal toimunud Brexit mõjutas kokkusaamist igal sammul, inimeste emotsioonidest sisuliste diskussioonideni. Briti vabaühendused saavad siiski suure tõenäosusega erandliku võimaluse jääda võrgustiku liikmeks ka peale riigi lahkumist Euroopa Liidust.
Aastakogunemine algas kohtumisega Euroopa Parlamendis selle liikmetega erinevatest riikidest. Arutlusel oli muuhulgas ettepanek, kas parlament võiks omalt poolt algatada resolutsiooni, millega taunida vaenu õhutamist vähemuste suhtes. Euroopas kujundatakse jõuliselt negatiivseid narratiive erinevatest vähemustest, mis toidavad äärmusgruppe, kihutavad inimesi üksteise vastu ja lõhuvad seda rahu, mida oleme peale teist maailmasõda Euroopas hoida suutnud. Ühiselt nõustuti, et ksenofoobiast kantud narratiivid on lihtsad, tunnete ja emotsioonide põhised ning inimlikkust ja inimõigusi austavad vabaühendused ja poliitikud pole osanud veel oma sõnumeid selles lihtsustamise ajastus piisavalt hästi sõnastada ja inimesteni viia.
Kohtumisel Euroopa Komisjoni esindajatega keskenduti Euroopa Liidu Nõukogu rassismi raamotsuse (raamotsus rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega) rakendamise probleemidele ning eraldi toodi välja, et mõned riigid ei ole raamotsust endiselt täielikult ja piisavalt oma õiguskorda üle võtnud. Eesti on seejuures ülevõtmisel Euroopa Liidu punane latern ja pole ülevõtmisega ainsana ametlikult alustanudki. Ülevõtmise tähtaeg oli juba 2010. aastal. 2014. aastast on raamotsused käsitletavad direktiivina, mis tähendab, et nende ülevõtmise puuduste korral võib Euroopa Komisjon algatada liikmesriigi vastu rikkumismenetluse. Ka Eesti justiitsministeerium on tunnistanud, et oleme Euroopa õigusruumis jäänud praktiliselt ainsaks riigiks, kus vaenu õhutamine lahus raskematest tagajärgedest ei ole kuriteona karistatav ning kus süüteo vaenumotiivi ei võeta arvesse raskendava asjaoluna.
Samas tõid mitmed riigid häid näiteid, kuidas neil on raamotsus üle võetud ning riik teeb tihedat koostööd kodanikuühendustega, et vaenumotiivil aset leidnud süüteod ei jääks karistamata ning vaenumotiiv kajastuks ka kuritegevuse statistikas. Häid praktikaid koostööst politsei ja prokuratuuriga esitleti muuhulgas ka Ida-Euroopast, näiteks Leedust ja Ungarist, kus lisaks infovahetusele aitavad vabaühendused koolitada ametnikke.
Aastakogunemise teine päev algas kurbade meeleoludega, hommikusöögilauas olid briti kolleegid lohutamatud. Kui eelmisel õhtul lootsid nad veel Brexiti imele, siis nüüdseks oli selge, et Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust. Kurbus resoneerus nii pisarates kui vaeses praemunas, mida üks briti kolleeg vast veerand tundi toksis, kuid mille söömiseni ta ei jõudnudki. Brexit jättis oma pitseri tervele päevale, kuid nagu elus ikka, kõige kurvematel aegadel avaldub ka inimeste imelisem ja inimlikum pool. Nukra päeva märksõnad olid samas ka õlatunne, solidaarsus, viisakus teravates debattides ning soov ühiselt Euroopa paremaks ja hoolivamaks elupaigaks muuta.
Teisel päeval toimus kümmekond töötuba erinevatel teemadel, neist arvukaima osalejaskonnaga oli laudkond, kus arutati online-vaenuavalduste teemat. Sotsiaalmeedia vahendusel vaenu õhutamine on probleemiks kõikjal Euroopas. Töötuba juhtinud Google esindaja tutvustas küll nende keskkonna reegleid, mille põhjal nad vaenuavaldusi eemaldavad ning kasutajaid blokeerivad, kuid osalejad leidsid, et palju suurem probleem on riikide tahtmatus vaenumotiiviga kuritegudega (nn. vihakuritegudega, sh. vihakõnega) tegeleda, alustada reaalseid menetlusi ning viia kõige äärmuslikumad juhtumid ka kohtusse. Tõdeti, et sisu eemaldamine ei saa olla ainus ja peamine vahend online-vihakõnega võitlemisel, palju olulisem on arvamusliidrite, poliitikute ja meedia käitumine, mille järgi joonduvad paljud sotsiaalmeedia kasutajad. Kui vaenu õhutamine on lubatud parlamendis ja päevalehes, siis sellel on otsene mõju ka tavainimeste tviitidele ja sissekannetele.
Kolmandal päeval valis võrgustik endale uue nõukogu, tutvustati eelmise aasta tegevus- ja finantsaruannet, millega saab tutvuda siin.
Eesti Inimõiguste Keskus panustas möödunud aastal ENAR-i võrgustikku võrdlemisi aktiivselt:
- koostasime ENAR-i rahalisel toel juhendi „Sõbralik töökoht“ tööandjatele, kes soovivad luua ning hoida mitmekesisust ja võrdset kohtlemist austavat töökeskkonda
- analüüsisime afrofoobia olukorda Eestis ja
- tutvustasime mitmekesisuse kokkuleppe tegevusi ENAR-i konverentsil Pariisis.
ENAR pakub kõigile huvilistele palju võimalusi ka kaasa löömiseks, tutvu nendega lähemalt siin.
Muljed pani kirja Kelly Grossthal
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan