Seekord esitasime viis küsimust inimõiguste keskuses varem vabatahtlikuna tegutsenud ja nüüd mitmekesisuse päeva koordinaatorina tööle asunud Kadri Väljastele, kes rääkis meile oma elukäigust ja kogemustest keskuses. Kadrile esitas viis tavapärast küsimust meie kommunikatsioonijuht Johannes Merilai.
Milline on Sinu taust?
Olen õppinud psühholoogiat ning tegelenud varasemalt peamiselt sotsiaalvaldkonnaga. Viimased kaks aastat veetsin välismaal, töötasin aasta Kanadas psüühilise erivajaduse ja uimastiprobleemidega noorte sotsiaalhooldajana ning teise aasta Ladina-Ameerikas ja Uus-Meremaal vabatahtlikuna tööd tehes ja reisides. 2015. aasta suvel tulin Eestisse tagasi.
Kuidas sattusid inimõiguste keskusesse tööle?
Huvitun integratsiooni ja võrdse kohtlemise temaatikast, mis tõi mind inimõiguste keskuseni. Alustasin inimõiguste keskuses vabatahtlikuna tegutsemist 2015. aasta sügisel. Mind võeti väga soojalt vastu, tööülesanded olid põnevad, asjaajamine aus ning läbipaistev. Olgugi, et töötasin jaanuaris veel teisel ametikohal, otsustasin kandideerida mitmekesisuse päeva koordinaatoriks ja asusin veebruari algusest keskuses tööle.
Kuidas hindad meie senist tegevust?
Hindan väga inimõiguste keskuse senist tegevust ja vastupidavust ühiskonna niinimetatud ebapopulaarsete probleemidega tegelemisel. Eesti ühiskonnas on probleeme, mida võib tunduda kergem eirata kui nendega silmitsi seista. Hindan seda, et inimõiguste keskus on võtnud vastutuse nende valukohtadega tegeleda.
Kuidas saad meie juurest saadud kogemust tulevikus kasutada?
Loodan ka tulevikus olla seotud inimõiguste valdkonnaga. Usun, et saan siit palju kasulikke teadmisi ja kogemusi ning häid kontakte. Olen juba praegu kohanud palju inspireerivaid inimesi, kes vaatamata keskuse keerulisele majanduslikule olukorrale teevad oma tööd pühendunult ja professionaalselt.
Millised on Sinu arvates suurimad inimõiguste alased probleemid Eestis?
Võrreldes suurema osaga maailmast on Eestis inimõiguste olukord hea. Kõige aktuaalsem probleem tundub olevat see, et inimesed võivad unustada, et oma õiguste tagaajamisel ei tohi kellegi teise õigusi rikkuda. Sealjuures kannatavad kõige enam vähemused.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan