Eesti Inimõiguste Keskuse filmisoovitused pöffitajatele

Pimedate Ööde Filmifestival toimub 2015. aastal juba 19. korda. Läbi aegade on PÖFF meieni toonud imelisi filme üle terve maailma ning nende seas on paljud linalood puudutanud inimõiguste teemat. Eesti Inimõiguste Keskus annab omalt poolt kümme filmisoovitust neile pöffihuntidele, kel on südamelähedased teemad ja märksõnad nagu inimõigused, vabadus ja valikuvabadus, inimlikkus, LGBT, sallivus ning erinevate inimeste ja kultuuride rahulik kooseksisteerimine.

 

Sauli poeg
Režissöör: Laszlo Nemes

Juudi päritolu koonduslaagri vang on sunnitud töötama gaasikambrites mõrvatud inimeste laipade likvideerijana, kuid inimlikkus ei kao ka ebainimlikes tingimustes.

Lisainfo ja linastusajad

Valged rüütlid
Režissöör: Joachim Lafosse

Filmi märksõnad on lapsed ja täiskasvanud, ahnus, vaesus, usaldamine ning pettus. Põhineb tõsielulistel sündmustel, kus Prantsuse vabatahtliku organisatsiooni “Zoe’s Ark” liikmed arreteeriti illegaalse sõjaorbudega kauplemise pärast.

Lisainfo ja linastusajad

Kutsuge mind Mariannaks
Režissöör: Karolina Bielawska

Transsoolisus pole enam täiesti tundmatu termin, kuid ometi käib sellega kaasas omajagu küsimusi ja mõistmatust. Dokfilm “Kutsuge mind Mariannaks” püüab läbi ühe inimese sisevaate luua inimlikku mõistmist.

Lisainfo ja linastusajad

Taani tüdruk
Režissöör: Tom Hooper

Film räägib tõsielu sündmustel põhineva loo Lili Elbest, kes oli esimene inimene maailmas, kes eduka operatsiooni abil mehest naiseks sai. “Taani tüdruk” tegeleb inimese seksuaalsuse ja sisemise sootunnetuse küsimustega eelmise sajandi alguse raamistikus.

Lisainfo ja linastusajad

Vannutatud neitsi
Režissöör : Laura Bispuri

Mis juhtub inimesega, kui ta ei sobitu ettenähtud rolli? Põhja-Albaanias näeb Hana lahendusena tava, mis lubab naisel meheks hakata: selleks peab ta lahti ütlema oma soolisest identiteedist ja andma kogukonna ees eluaegse tsölibaadi vande. Siin aga lugu ei lõpe, vaid viib peategelase kodukülast välja eneseotsingutele.

Lisainfo ja linastusajad

Ainult üle meie laipade
Režissöör: Johanna Schwartz

Äärmuslased keelasid Malil igasuguse muusika ning muusikud pagesid piinamise ja tapmiste eest. Samas on muusika ja kultuur jätkuvalt see, mille kaudu ekstreemsete vaadete vastu võideldakse.

Lisainfo ja linastusajad

Eksperimenteerija
Režissöör: Michael Almereyda

Miks oli võimalik see, mis juhtus natsi-Saksamaal? Miks inimesed alluvad autoriteetidele ja seda isegi siis, kui allumise tulemus kahjustab teisi? Filmi keskmes on Ameerika sotsiaalpsühholoog Stanley Milgram, kes just neile küsimustele oma eksperimentidega 1960-ndatel vastuseid otsis.

Lisainfo ja linastusajad

Heil
Režissöör: Dietrich Brüggemann

Filmist läbikumav sarkasm äärmuslaste aadressil on kindlasti päevakohane ka tänases Eestis ning seetõttu soovitame seda filmi eriti soojalt. Parempoolsete rassiviha vastu võitlev Sebastian kaotab mälu ning võtab omaks väärtused, mille vastu ta just hetk tagasi oli võidelnud. Utoopia või võib see juhtuda teatud tingimustes igaühega meist?

Lisainfo ja linastusajad

Järelmõjud
Režissöör: Magnus von Horn

Karistus kuriteo eest on kantud, kuid tagasi vabaduses näib vangistus justkui kestvat. Kas reaalses elus on teine võimalus võimalik?

Lisainfo ja linastusajad

Ta pani mulle nimeks Malala
Režissöör: Davis Guggenheim

Läbi aegade noorim Nobeli rahupreemia laureaat Malala, kes elas üle Talibani tapmiskatse, kuna seisis tüdrukute õiguse eest käia koolis. Filmis räägib Malala, miks on haridus ja sugude võrdõiguslikkus talle nii olulised teemad.

Lisainfo ja linastusajad

Kuna oled siin...

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Aruanne “Inimõigused Eestis 2018-2019” tuleb peagi! Selleks, et aruanne 10. detsembril ilmuda saaks, on meil vaja veel sinu toetust. Inimõigused kuuluvad kõigile ja meie soov on, et inimesed oleksid Eesti olukorrast teadlikud. Toeta teadmiste levikut.

Annetan