Täna esitles Eesti Inimõiguste Keskus aastaaruannet „Inimõigused Eestis 2013”, mis käsitleb Eestis möödunud aastal inimõiguste valdkonnas toimunud olulisemaid arenguid. Aruanne on kättesaadav siin.
„Eestis on küsimus järjest enam selles, kuidas tagada inimõigused neile vähemustele, kelle inimõiguste võrdseks kaitseks ei piisa lihtsalt üldistest reeglitest,” avab Eesti inimõiguste aastaaruande toimetaja Kari Käsper aruande temaatikat.
„Seoses riikliku lõimumiskavaga on päevakorral rahvusvähemuste inimõiguste kaitse, tööhõivereformi kontekstis räägitakse puuetega inimeste inimõiguste tagamisest ning kooseluseaduse menetlemine on avalikkuse teadvusesse tõstnud LGBT inimeste perekonnapõhiõiguse võrdse kaitse.”
„Ülemaailmselt oli Edward Snowdeni paljastuste kontekstis peamine küsimus aga privaatsusõigus. Hoolimata sellest, et oleme harjunud Eestit pidama e-riigiks, ei ole meie ühiskonnas sellega suuremat diskussiooni kaasnenud,” arutleb Käsper.
Inimõiguste aastaaruanne koondab möödunud aasta olulisemaid inimõiguste valdkonna sündmusi ning on oluline pidepunkt inimõigustega tegelevatele organisatsioonidele ja institutsioonidele Eestis ja välismaal. Aruande eessõna kirjutas tänavu Daniel Vaarik.
Aruande koostamist ja avaldamist toetasid Kultuuriministeerium, Rootsi Inimõiguste Sihtasutus ja eraisikutest annetajad.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan