Viinis toimus 10.-11. aprillil Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 7. põhiõiguste platvormi kohtumine (7th Fundamntal Rights Platform meeting). Kohtumisel osales ligikaudu 200 inimest 28-st riigist. Eesti Inimõiguste Keskust esindas seal meie õigusekspert Anni Säär, kes annab siin kohtumisest ülevaate.
10. aprill algas avatud uste päevaga FRA-s (European Union Agency for Fundamental Rights), mille avas FRA direktor Morten Kjaerum. Järgnevalt said osalejad valida viie töötoa vahel. Mina osalesin Miltos Pavlou juhitud töötoas, milles tutvustati FRA tulevasi projekte ning eesmärke seoses migrantide integratsiooniga (FRA future work on migrant integration). Antud töötoa sisu peegeldab hästi Pavlou väljatoodu: “There is a policy need and policy concern. Policy need to pursue in Europe, inclusive and ethnically and culturally diverse societies that are marked by high degree of social cohesion and democratic participation.”
Ühiskonnas on vajalik, et migrandid tunneksid kuuluvustunnet ning neid tuleks kaasata ja suunata aktiivselt ühiskonnaelus kaasa lööma. Samuti tuleks neid motiveerida kodakondsust taotlema. Peale seda sai valida kuue töötoa vahel, et jätkata aktiivset arutelu järgmisel teemal. Osalesin töötoas, mis keskendus FRA tegevustele põhiõiguste kaitsmisel Euroopa Liidu piiril. Kui FRA oli tutvustanud oma plaanitavaid tegevusi, said küsimuste, probleemide või tulevikusuundade esitamiseks sõna osalejad.
Päev jätkus 7. põhiõiguste platvormi kohtumisega, mis kestis poolteist päeva. Kõigepealt tegi sissejuhatuse Maija Sakslin FRA-st. Peale teda esines ettekandega Max Schrems, kes rääkis, kuidas sai alguse Europe vs Facebook aktsioon, mida nad on sellega saavutanud ning millega hetkel veel tegelevad. Samuti näitas ta, et kodanikuühiskond saab muuta palju – nad saavutasid Facebookis umbes 10 %, sellest mida nad küsisid. Tänu neile muutis Facebook oma privaatsuspoliitikat ning nõustus teatud asju kiiremini kustutama.
Enne paneeldiskussiooni esines kõnega Morten Kjaerum, FRA direktor, kes tegi üleskutse – “töötame koos, et teha põhiõigused reaalsuseks”. Oma kõnes rõhutas ta, et on vajalik platvorm, kus häid praktikaid jagada ning avaldas lootust, et näeb soovitusi, mis aitaks kujundada poliitikat. Oma kõne lõpetas ta Aafrikast pärit vanasõnaga – “kui soovid minna kiiresti, siis mine üksi, kui soovid minna kaugele, siis minge koos”.
Päev jätkus paneeldiskussiooniga – murekohtadena toodi välja, et inimõigusi on raske tuua arutellu ja puudub strateegiline visioon. Panelist Natacha Kazatchkine tõi välja, et diskrimineerimise vastu võitlemine on tuleviku prioriteet. Siiski ütles ta, et praegune tendents on näidanud, et fokusseeritakse sissesõidu takistamisele ning rõhutakse väljasaatmisele, kuid ei pöörata piisavalt tähelepanu, et migrantide õigused oleksid tagatud. Diskussioonis toodi ka välja, et kodanikuühiskonnal on kasvav roll ning parimateks saavutusteks oleks siiski vajalik, et kodanikuühiskonna ning akadeemia vahel oleks koostöö. Samuti jõuti paneeldiskussioonis järeldusele, et oleks hea idee ning initsiatiiv, kui igas riigis oleks põhiõiguste platvorm. Selleks, et Brüsselis ei kaotataks reaalsustaju, on kodanikuühiskonna ülesandeks neile meelde tuletada, mis see reaalsus on. Rõhuti ka huvide kaitsmise (advocacy) vajalikkusele, kuigi see on raske ning nende eest võideldes puututakse kokku negatiivsete hoiakutega.
Peale paneeldiskussiooni toimusid töötoad, mis keskendusid kodanikuühiskonna probleemidele ning panustele, mida saaks teha selleks, et muuta põhiõigused reaalsuseks vabaduse, turvalisuse ning õigluse alal. Toimusid kaks umbes pooleteisetunnist sessiooni ning mõlemas sai valida kuue töögrupi vahel.
Mina osalesin “õigusemõistmisele juurdepääsu” ning “õigustest teadlikkuse” töögrupis. Antud töögruppides said kõik, kes soovisid panustada diskussiooni, kas siis häid praktikaid välja tuues, pakkudes omi ideid või tuues näiteid enda töös esilekerkinud probleemidest. Toodi välja, et tänapäeva õigusmaastikul on raske olla inimõiguste jurist – tuleb tunda nii siseriiklikku kui Euroopa Liidu õigust, rahvusvahelist õigust ning omada ekspertiisi ehk olla nüansirohke.
Õigustest teadlikkuse tõstmise töögrupis toodi välja, et kõige efektiivsem on see siis kui tehakse koostööd meediaga – propageeritakse võite ning edasiminekuid ning selle läbi tõuseb ka inimeste teadlikkus. Samuti öeldi, et efektiivne oleks hakata inimestele õpetama nende õigusi juba lasteaias. Koolides võiks see programmides sees olla – õpilased võiksid teada oma põhiõigusi ning osata ka järgida, et teiste inimõigusi ei rikutaks.
Õigusemõistmisele juurdepääsu töögrupis toodi välja kohtunike, ametnike ning õpetajate koolitamise vajalikkus ning asjaolu, et riigi õigusabi süsteemi tuleks muuta tõhusamaks – sellele ligipääs peaks olema efektiivsem ning teenus kvaliteetsem. Samuti viidati, et ligipääs õigusemõistmisele oleks efektiivsem kui seadused oleksid selgemini ning lihtsamini sõnastatud.
Päev lõppes FRA Nõuandekomisjoni (Advisory Panel) kanditaatide lühitutvustusega, eks ikka selleks, et teada, keda järgneval hommikul valida. Õhtul toimus vastuvõtt, kus sai luua uusi kontakte, leida uusi koostööpartnereid ja vahetada muljeid liikmesriikide praktikast ning võrrelda probleemkohti inimõiguste valdkonnas.
Järgmise päeva hommik algas valimiste ning näitusega – eelmise õhtu töögruppide märkmed olid üles pandud seintele. Järgmiseks võeti kokku eelmise päeva saavutused – millised olid põhilised märksõnad ning tõstatatud teemad. Kahe päeva kokkuvõte kujundati visuaalselt ka pikale paberile konverentsiruumi seinal.
Päev jätkus aktiivselt osaledes osalejate loodud töögruppides, kus nad tutvustasid enda saavutusi, läbi mille nad on toonud põhiõigused reaalsusele lähemale. Sellele järgnes FRA Nõuandekomisjoni ettekanne, milles näidati saavutatud edasiminekud ning valdkondi millega uus Nõuandekomisjon peaks edasi tegelema. Teatati ka valimiste võitjad – Tove Linnea Brandvik, Valentin Gonàlez, Pablo Rojas Coppari, Sanja Sarnavka, Luciano Scagliotti ja Marianne Schulze. Lõppsõna oli Morten Kjaerumi poolt.
Anni Säär
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan