Eesti Noorteühenduste Liit: oma tegevusest ja noorte olukorrast Eestis

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on juba üle kümne aasta tegutsev katusorganisatsioon mitmekümnele noorteorganisatsioonile. Alates 2013. aastast on ENL ka heaks koostööpartneriks Eesti Inimõiguste Keskusele, kuuludes võrdse kohtlemise võrgustikku. Vestlesime ENLiga nende senistest tegemistest, tulevikuplaanidest kui ka võrgustikutööst.

1. Rääkige põgusalt ENLi senistest tegemistest.

Eesti Noorteühenduste Liit loodi 2002. aastal, kui aasta varem algatatud Eesti Noorteühenduste Koostööprojektist arenes katusorganisatsioon. Tänaseks on ENL kasvanud 63 noorteühendust koondavaks katuseks, kes haldab veel lisaks umbes 70 noorte osaluskogu üle Eesti. ENLi põhitegevuste hulka kuuluvad noortepoliitika arendamine Eestis, noorte osalusvõimaluste suurendamine ning loomulikult noorteühenduste toetamine ja arendamine.

Eesti Noorteühenduste Liidu kui organisatsiooni tegevust haldab ja koordineerib ENLi büroo, kuhu kuuluvad juhatus, tegevjuht, avalike suhete spetsialist,

noortepoliitika nõunik,

osaluskogude koordinaatorid ja raamatupidaja. Kõik töötajad valitakse avaliku konkursi käigus, et tagada bürootöötajate professionaalsus ja võimekus sellise suure organisatsiooni arengusse panustada. Büroo tööd toetab ENLi nõukogu, kelle valib ENLi kõrgeim otsustuskogu – üldkoosolek. Üldkoosoleku liikmed on kõik ENLi täisliikmed (vt www.enl.ee/liikmed).

Neli korda aastas toimuvad suuremad koolitusseeriad kõikidele liikmetele ja osaluskogudele – Suvekool (viimati ligi 200 osalejat) ja Talvekool ning Sügis- ja Kevadesminar.
Suurimad tegevused aastate jooksul on kindlasti kolm Varivalimiste simulatsiooni, kus riigikogu- ja kohalike omavalitsuste valimiste ajal on noortele vanuses 13-17 antud võimalus ka oma hääl anda. Noorte valimiste tulemused on alati avaldatud ‘päris’ valimiste päeval, viimati ETV Valimiste Õhtu otsesaates. 11 aastat korraldas ENL ka rahvusvahelist noortepäeva (12. augustil), nüüd oleme üheks partneriks katusorganisatsioonide võrgustikus, kes seda edasi korraldavad. Oleme aastast 2007 promonud Eestis vote@16 liikumist, mille tulemusena on hetkel lootust valimisiga langetada 16 aastani 2017. aasta KOV valimisteks.
ENLi suurim projekt on olnud osaluskogude loomine, toetamine ja arendamine Eestis. Hetkel oleme aidanud luua ligi 70 noorte osaluskogu, kes enda omavalitsuses noorte õiguste eest võitlevad ja kohalikku elu noortele paremaks aitavad muuta.
2. Milles peitub teie organisatsiooni olulisus just tänasel päeval?
Eesti Noorteühenduste Liit on arenenud valitsusele, riigikogule ja kohalikele omavalitsustele väärikaks partneriks, kelle arvamust ja sisendit küsitakse noori ja noorteühendusi puudutava seadusandluse arendamisel ja koostamisel. Lisaks teeb ENL ise pidevalt ettepanekuid noorte elu ja osalusvõimaluste parandamiseks Eestis, koostades poliitika- ja valimisplatvorme, osaledes vabaühenduste töögruppides ning vajadusel otse ministeeriumite või riigikogu liikmetega suheldes.
3. ENL on üks võrdse kohtlemise võrgustiku liikmetest – milline on noorte olukord hetkel Eestis, milliseid diskrimineerimisjuhtumeid noorte hulgas peamiselt esineb?
Eestis on levinud põhimõte, et noor on loll. Noori ei kaasata võrdsete partneritena, vaid pigem patroniseeritakse. Öeldakse, et olete toredad küll oma arvamustega, aga me teeme nüüd suurte inimeste tööd edasi. Pigem on mure selles, et otsustajad ei oska noori kaasata – noortele tuleb läheneda teistmoodi kui keskmisele valijale ja see pingutus on sageli otsustajatele liiast.

Noor on Eestis seadusandluse järgi 7-26-aastane inimene. Vanusegrupil 18-26 on samad õigused ja kohustused, mis täiskasvanutelgi, aga alla 18-aastastel on palju piiranguid just eriti osaluse ja kaasarääkimise poole pealt. ENL on läbi osaluskogude programmi võidelnud selle nimel, et omavalitsuse tasandil oleks õigus kaasa rääkida, muudatusettepanekuid teha ja noorte eest võidelda ka noortel endil. ~70 omavalitsuses Eestis on sellega juba algust tehtud, kuid 2/3 Eesti omavalitsustest ei ole veel hakanud noortes peituvat potentsiaali noorte hüvanguks kasutama. Selle tulemusena muudetakse õppekavasid, nihutatakse noortekeskuste asukohti ja ‘optimeeritakse’ ühistransporti noorte käest nõu küsimata, mis jätab paljud noored ilma mitteformaalse õppe võimalustest.

Ka noorteühendustel Eestis on raskusi enda majandamisega. Isegi katusorganisatsioonid peavad võitlema isekeskis ja oma liikmetega aastatoetuse eest, mis omakorda loob võimaluse, et ühel jaanuaril lõpetab mõni katusorganisatsioon rahapuudusel töö (olgu selleks siis ENL, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Avatud Noortekeskuste ühendus või muu katus). Samas kvalifitseeruvad aastatoetust taotlema vaid käputäis suuremaid noorteühendusi Eestis – neil peab olema 500 liiget ja nad peavad tegutsema viies maakonnas Eestis. On noorteühendusi, millel on võimatu nende kriteeriumiteni jõuda kas liikmeskonna eripära (nt Eesti Kurtide Noorte Organisatsioon) või muu teguri tõttu – just stabiilse rahastusvõimaluse puudumine on hetkel noorteühenduste suurim komistuskivi Eestis.
4. Kuhu näete oma organisatsiooni edasi liikuvat ja millisena kujutaksite noorte olukorda ette aastal 2020?
Aastaks 2020 soovime olla kõikidele ostsustajatele iseenesest mõistetav partner, kelle poole pöördutakse iga kord, kui on vaja sisendit Eesti noortelt või noorteühendustelt. Oleme lüli Eesti noorteühenudste ja otsustuskogude vahel, kes kogub pidevalt noorteühingute ja noorte arvamust ning on valmis seda vajadusel tutvustama ja jagama. Aastaks 2020 soovime olla ka aktiivne teenusepakkuna noortele, pakkudes neile koolitusi, tuge ja nõu nii organisatsiooni siseste, kohaliku tasandi kui riikliku tasandi murede lahendamisel. Soovime olla tugevaim katusorganisatsioon Eestis, kes on loonud Eesti noortele püsivad osalusvõimalused ning noorteühendustele soodsa tegevuskeskkonna.
5. Milline oleks teie sõnum tänastele noortele, kes ehk on keskmisest vähem huvitatud ühiskonnaelus kaasa rääkimisest või kes ehk ei teagi, et selline võimalus on olemas? 
Tuleb alustada algusest. Head noored (ning ka kõik teised) – noortepoliitika ei ole parteipoliitika. Inglise keeles on terminid politics ja policy, meie tegeleme just selle viimasega – noortepoliitika arengute tulemusena paraneb kõikide noorte elu Eestis, olenemata parteist, soost, vanusest, rassist või elukohast. Ärge kartke sõna sekka öelda, kui seda küsitakse. Kui ei küsita, siis leidke ikka võimalus oma ideede edastamiseks – võtke ühendust oma kohaliku noorsootöötaja, noortevolikogu või maakondliku noortekoguga või otse ENLi bürooga – koos leiame võimalused heade mõtete arendamiseks ja tutvustamiseks.

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
#vordne-kohtlemine
Ostukorv