Aprillis käivituvad Eesti Inimõiguste Keskuses kaks uut koostööprojekti: “Huvikaitse võimendamine varjupaiga- ja pagulaspoliitikas” koostöös Eesti Pagulasabiga ning “Võrdse kohtlemise võrgustik”  koostöös Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti LGBT Ühingu, Eesti Noorteühenduste Liidu, Eesti Naisühenduste Ümarlaua ja Tallinna Inimõiguste Infokeskusega.

Projekti “Huvikaitse võimendamine varjupaiga- ja pagulaspoliitikas” eesmärgiks on võimendada, muuta professionaalsemaks ja järjepidevamaks varjupaiga- ja pagulaste õigusete ja lõimumise huvikaitse. Projekti käigus muudetakse jätkusuutlikumaks ja professionaalsemaks pagulasorganisatsioonide ümarlaua töö, milleks koostatakse huvikaitse strateegia ja tegevuskava ning luuakse võrgustikukoostöö teiste EL liikmesriikide pagulasorganisatsioonidega. Huvikaitse tegevustena viiakse läbi kohtumised poliitikakujundajate ja otsustajatega, korraldatakse avalik üritus inimõiguste päeva tähistamiseks ning konverents varjupaiga- ja pagulaspoliitikast. Huvikaitse mõjukuse ja argumentatsiooni professionaalsuse suurendamiseks viiakse läbi kolm uuringut/analüüsi.

Projekti “Võrdse kohtlemise võrgustik” peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisele ja levikule ning tõhustada kaitset diskrimineerimise vastu läbi võrgustikupõhise strateegilise huvikaitsetegevuse ning vabaühenduste omavahelise koostöö. Võrgustiku loomisega parandatakse vabaühenduste koostööd huvikaitse ja avalikkuse teavitamise valdkonnas, mis loob eeldused suurema ühiskondliku mõju saavutamiseks. Projekti tulemusel paraneb vabaühenduste huvikaitsevõimekus ja võimekus teha ühiselt koostööd riigi institutsioonidega ning mõjutada neid võrdse kohtlemise põhimõtet paremini järgima ja väärtustama. Samuti suureneb teadlikkus võrdse kohtlemisega seotud probleemidest vabaühenduste ja poliitikakujundajate seas, mis omakorda toob kaasa võrdse kohtlemise põhimõttega parema arvestamise poliitikate kujundamisel.

Projektid on rahastatud Vabaühenduste Fondi kaudu.

EMP ja Norra toetused loodi seoses Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna laienemisega aastal 2004. Esimesel programmiperioodil rahastasid doonorriigid Norra, Island ja Liechtenstein Eestis kokku üle 280 projekti keskkonna, säästva arengu, regionaalarengu, kultuuripärandi kaitse, tervishoiu ja lastehoolduse, teaduskoostöö ning kodanikuühiskonna vallas. Kõigis riikides, kuhu Norra ja EMP toetused jõuavad, on teatud osa toetustest reserveeritud kodanikuühiskonna ning vabakondlike organisatsioonide toetamiseks.

Viieteistkümnes riigis ellu viidava Vabaühenduste fondide üldeesmärk on panustada kodanikuühiskonna arengusse ning sotsiaalse õigluse, demokraatia ja säästva arengu edendamisse. Avatud Eesti Fond on EMP Vabaühenduste Fondi elluviijaks Eestis.

Vabaühenduste Fond keskendub kolmele fookusteemale:

• demokraatlike väärtuste, sh inimõiguste edendamine
• vabaühenduste tõhusam eestkostesuutlikkus ja “valvekoera” roll
• vabaühenduste tegutsemisvõime kasv ja soodne keskkond mittetulundussektori arenguks