Pagulasprogrammi tegemised 2012. aastal

2012. aasta oli pagulasprogrammi jaoks väga edukas. Lisaks teist aastat töötavale pagulaste õigusabi kliinikule, käivitusid ka kaks uut projekti – rahvusvahelisest sundrändest avalikkuse teavitamise projekt ning rahvusvaheline projekt “Varajases staadiumis õigusabi andmine varjupaigataotlejatele”.

2012. taotles Eestilt kokku varjupaika 77 isikut, kellest Eesti Inimõiguste Keskuse pagulaste õiguskliinik nõustas kokku 34. Taotlejaid oli nii kaugetest Aafrika riikidest, nt Kamerunist, Somaaliast, Kongost, Guineast, Elevandiluurannikult kui ka lähemalt (Ukrainast, Venemaalt, Armeeniast ja Gruusiast).

Politsei- ja Piirivalveameti poolt tehti 2012 aastal EIK klientidele 7 varjupaigataotluse tagasilükkamise ja elamisloa andmisest keeldumise otsust ning 7 positiivset otsust, millega tunnistati isikuid kas pagulaste või 2 isikut täiendava kaitse saajatena. Ülejäänud isikute varjupaigataotluste osas otsuste langetamine kandus üle 2013 aastasse, mistõttu on oluline jätkata õigusnõustamist ja õiguskliiniku tööd ka äsja alanud 2013 aastal. Õiguskliiniku projekt on rahastatu Euroopa Pagulasfondi ja EV Siseministeeriumi poolt.

Rahvusvahelisest sundrändest valikkuse teavitamise projekt sai EV Siseministeeriumi ja Euroopa Pagulasfondi poolt rahastatud juulist. Projektitegevused jagunevad kolmeks – tegevused avalikkusele, ajakirjanikele ja tudengitele. Esimesel poolaastal tehti projektiraames tihedat koostööd MTÜ Pimedate Ööde Filmifestivaliga, kellega koostöös keskendus üks osa suvisest Tartu Armastusfilmide Festivalist tARTuFF rahvusvahelise sundrände käsitlemisele ning PÖFFi inimõiguste eriprogramm oli samuti sundrände teemaline. Mõlemis näidati temaatilisi filme ning toimusid arutelud. Film on suurepärane vahend, millega kõnetada erinevat sihtrühma ka teemadel, millest vähe teatakse.

Ajakirjanikele korraldati õppereis Stockholmi, kus külastati Märsta varjupaigataotlejate väljasaatmiskeskust ning ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ametit (UNHCR), samuti toimusid sissejuhatavad ning kokkuvõtvad seminarid laevas. Seminaril osales 15 huvitundvat ajakirjanikku. Kaks seminari toimusid ajakirjanikele ka Tallinnas: oktoobris toimus seminar “Meedia- ja sõnavabadus Valgevenes“, kus kõnelesid Eestis elav poliitpõgenik Andrei Abozau ning Poolas tegutseva Valgevene telekanali Belsat TV ajakirjanik Dmitry Jahorau; novembris toimus seminar “Euroopa väljakutsed migratsiooni teemadega tegelemisel“, kus esinesid Ana Fontal Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogust ning Markku Aikomus UNHCRist.

Koostöös kolme ülikooliga – Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool – töötati välja loengukursus “Rahvusvaheline sundränne”, mida saavad vabaainena võtta kõik bakalaureuse- ja magistriõppe tudengid ning ka avatud õppe kaudu.

Kõik pagulasprogrammi projektid jätkavad tööd ka 2013. aastal.

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
#pagulased
Ostukorv