Eesti Inimõiguste Keskuse ettepanekud 21. detsembril 2012. aastal Justiitsministeeriumis toimunud ümarlaual arutatud KarS muutmise seaduse eelnõule
Täname võimaluse eest taas kommenteerida ja esitada ettepanekuid seoses KarS viha õhutamise sätete muutmise seaduse eelnõuga.
Esmalt mainime, et nagu Euroopa inimõiguste kohus on oma lahendis kaasuses Handyside v Ühendkuningriik leidnud, on väljendusvabadus demokraatliku ühiskonna üks alustaladest, olles ühiskonna ja iga indiviidi arengu eelduseks. See laieneb mitte ainult teabele või ideedele, mida ühiskonnas toetatakse või millesse suhtutakse neutraalselt, vaid ka sellistele, mis solvavad, šokeerivad või häirivad riiki või osa ühiskonnast. Pluralism, sallivus ja avatud meel, ilma milleta demokraatlik ühiskond ei saaks eksisteerida, nõuavad selliste väljenduste kaitstust. Samas toob väljendusvabaduse kasutamine kaasa kohustusi ja vastutuse, mille ulatus sõltub olukorrast ja kasutatud tehnilistest vahenditest.
Meie arvates tuleb vältida, et eelnõu sõnastus võimaldaks sõnavabadust meelevaldselt ja liigselt piirata, eriti erinevate poliitiliste vaadete väljendamist. Seega on tervitatav eelnõu teksti võimalikult lai arutelu ning muudatuste selgitamine. Samas tuleb kindlustada, et sõnastus on piisav, et tagada eelnõu eesmärkide saavutamine (eelkõige senisest tõhusam õiguskaitse viha õhutamise vastu ning Eesti õigusnormide kooskõla raamotsusega nr 2008/913/JSK).
Juhime tähelepanu ka sellele, et viha õhutamise kriminaliseerimise sätete ainus eesmärk ei saa olla vaid sellise väljenduse keelamine, mis võib viia vahetult vägivalla või avaliku korra rikkumiseni, nagu viidati detsembris toimunud ümarlaual. Viha õhutamise puhul on oluline ka selle pikaajaline mõju sellele isikule või isikute grupile, kelle vastu see on suunatud ning ühiskonnale laiemalt.
Tuletame meelde, et viha õhutamise keelu eesmärk on eelkõige ära hoida ja vähendada selliseid avalikke väljendusi, mis tekitavad nende adressaatidele (üksikisikutele või vähemusgrupile) tegelikku ja pikaajalist kahju. Teiseks saadab vihakõne tõhus keeld ühiskonnale olulise sõnumi selle kohta, et riik kaitseb kõiki ühiskonna liikmeid võrdselt sh nende põhiõigust mitte olla diskrimineeritud.
Eesti Inimõiguste Keskuse arvamus konkreetsete punktide osas on järgnev.
Eelnõu §1 punkt 3 – Toetame KarS § 58 punkt 12 täiendamist eelnõus pakutud sõnastuses.
Eelnõu §1 punkt 8 – Oleme mures mitme muudatuse pärast, mis viidi antud sätte sõnastusse sisse 21. novembril ja 21. detsembril toimunud ümarlaudade vahel:
-
- 21. detsembril toimunud ümarlaua arutelust ja eelnõu seletuskirjast jääb mulje, et üldised ksenofoobsed, rassistlikud jms. sõnavõtud ei oleks antud sättega kaetud. Mulje jäi, et säte kohalduks üksnes siis kui viha õhutatakse konkreetse isiku vastu. Leiame, et taoline lähenemine on liialt piiratud ning ei tegele ühiskonnas järjest suureneva sallimatuse probleemiga.
- “avalikku korda rikkuval või ähvardaval viisil” – EL raamotsuse nr 2008/913/JSK sõnastus on “Lõike 1 kohaldamisel võivad liikmesriigid otsustada karistada üksnes tegu, mis võib rikkuda avalikku korda või mis on ähvardav, kuritahtlik või solvav” (inglise keeles “Member States may choose to punish only conduct which is either carried out in a manner likely to disturb public order or which is threatening, abusive or insulting”). Me ei nõustu justiitsministeeriumi tõlgendusega, et liikmesriik võib ise valida, millist neist keelata, vaid keelata tuleb minimaalselt nii “avalikku korda rikkuv” kui “ähvardav, solvav või kuritahtlik” tegevus.
- Me ei toeta 21. detsembri ümarlaual arutatud ettepanekut jätta eelnõu sõnastusest välja fraas “keda määratletakse”. Võrdset kohtlemist ja diskrimineerimise keeldu reguleeriva õiguse kohaselt ei ole diskrimineerimise tuvastamisel vajalik tõestada, et isikul tõesti on see tunnus, mille alusel teda diskrimineeritakse. Näiteks, isikut saab diskrimineerida homoseksuaalse sättumuse alusel ka siis kui isik tegelikult ei ole homoseksuaal. Kui jätta sättest välja fraas “keda määratletakse” võib sätte kohaldaja (nt politseiametnik) jõuda ekslikule arvamusele, et isik tõesti peab vastama tunnusele, mille alusel tema vastu viha õhutatakse.
- Me ei toeta 18. detsembri eelnõu versiooni, kust on kriminaalvastutust kaasa toova tegevusena välja jäetud diskrimineerimisele õhutamine. Me ei ole nõus kahel aset leidnud ümarlaual välja öeldud seisukohaga, et see tegevus on kaetud KarS § 152 (eelnõu § 1 punkt 13 sõnastuses). Kriminaalõiguse kohaselt on kuriteole kihutamine samuti kuritegu, kuid selle tingimuseks on konkreetse isiku kihutamine kuriteole. Seega ei kata KarS §152 (eelnõu §1 punkt 13 sõnastuses) tegevust, mille kohaselt õhutab isik üldsust diskrimineerimisele. Näiteks kutsub üldust üles boikoteerima mõnda muusikut kuna too muusik on teise nahavärviga või seksuaalvähemuse esindaja. Leiame, et jättes KarS §151 lõikest 1 välja “diskrimineerimisele õhutamise”, tekib diskrimineerimise eest kaitsvasse regulatsiooni lünk.
- Lõpuks ei toeta me Eesti Kirikute Nõukoja ettepanekut lisada KarS § 151 säte, mille kohaselt antakse usuorganisatsioonidele üldine erand seoses nende usudoktriinidest tulenevate õpetuste levitamisega. Leiame, et taoline säte oleks vastuolus EL raamotsusega nr 2008/913/JSK. Samuti leiame, et taoline säte oleks vastuolus Eesti teiste rahvusvaheliste kohustustega kaitsta isikuid viha õhutamise ja diskrimineerimise eest ka juhul kui need tulenevad kultuurilistest või usulistest traditsioonidest.
Eelnõu §1 punkt 12 – Me ei toeta 18. detsembri eelnõu versiooni, kust on kriminaalvastutust kaasa toova tegevusena välja jäetud diskrimineerimisele õhutamine, samal põhjendusel, mis on ära toodud eelpool eelnõu §1 punkt 8 kohta käiva märkuses (d).
Täname võimaluse eest ettepanekuid teha. Loodame, et eelnõu täiendamisel kaalutakse Keskuse ettepanekuid ning võetakse need võimalusel arvesse.
*Tegu on täiendavate arvamustega uue eelnõu kavandi kohta, vt ka http://www.just.ee/57738
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan