Jevgeni Krištafovitš kuulub Eesti Inimõiguste Keskuse nõukogusse 2011. aastast, inimõiguste eest on Jevgeni aga seisnub juba pikka aega. Jevgeni juhib ka noorteühingut Avatud Vabariik. Vestlesime Jevgeniga põgusalt nii keskusest, inimõigustest kui ka Avatud Vabariigi tegemistest.
1. Räägi, mismoodi jõudsid inimõiguste keskuse nõukogusse ja milline on Sinu kokkupuude inimõigustega.
Eesti Inimõiguste Keskuse nõukokku mind kutsus 2011. aastal prof Tsõbulenko, kellega oleme aastaid koostööd teinud vähemusrahvuste õiguste teemal. Ma olin samal ajal ka Inimõguste Instituudi liige, kus ka keskendusin vähemusrahvuste õiguste valdkonnale, konkreetselt siis lõimumis-, kodakondsus-, haridus- ja keelepoliitika küsimustele.
2. Millisena näed Eesti Inimõiguste Keskuse tulevikku – millises suunas peaks Sinu hinnangul keskus edasi liikuma ja kuidas on keskusel seni läinud?
Ma arvan, et Eesti Inimõiguste Keskus võiks oma tegevuses keskenduda rohkem praktilistele inimõiguste kaitse meetoditele – nagu tasuta õigusnõustamine, teavitustöö, inimõiguste haridus jne. Senine areng näitas, et just see suund areneb keskusel kõige paremini. Edulooks ma julgeksin nimetada pagulaste õiguskliiniku ja erinevaid teadlikkuse tõstmise programme: sundrännest, LGBT jm vähemuste olukorrast olukorrast jne.
3. Milliseks hindad inimõiguste üldist hetkeolukorda Eestis?
Eestis ei ole suuri probleemi inimõigustega, aga ühiskond areneb suure tempoga ning see toob mõistagi uusi väljakutseid ka inimõigustes. Näiteks sõna- ja väljendusvabadus internetis. Õnneks on Eesti ühiskond piisavalt teadlik ja küps, et oma õigusi selles valdkonnas ka efektiivselt kaitsta. Kindlasti on suur arengukoht ligipääs õigusmõstmisele, kuna meie riigilõivud on endiselt liiga suured ja menetlustähtajad kahjuks sellele vaatamata ikkagi väga pikad.
4. Kas Sinu arust on mõni inimõiguste valdkond, mis vajaks Eestis märkimisväärselt rohkem tähelepanu ja tegelemist?
Ma arvan, et valdkond, mis vajaks enim tähelepanu, on inimõiguste haridus, sest ühiskonna adekvaatne arusaam inimõigustest on väga oluline nende tõhusa kaitsmise seisukohast. Paraku uuringud näitavad, et enamus inimesi peavad inimõiguste rikkumiseks madalaid palku ja muid sotsiaalseid probleeme, tihti teadvustamata reaalselt eksisteerivaid ohtusid nagu soo- või vanusepõhine diskrimineerimine töösuhetes, võõraviha ja ksenofoobia ühiskonnas jne. Inimõiguste õpetamise osakaal ka formaalses haridussüsteemis peaks minu hinnangul olema suurem.
5. Oled noorteühingu Avatud Vabariik juht, millega panustate aktiivselt rahvusvähemuste lõimumisele. Mismoodi te seda täpsemalt teete?
Noorteühingus Avatud Vabariik on üle 1700 liikme, kellest umbes 70% on vene kodukeelega. Meie missiooniks on noorte kaasamine ühiskonnaellu aktiivsete otsustajatena ja seeläbi me toetame ka ühiskonna lõimumist. Teiste meetmete hulgas me hindame väga koostööd teiste kodanikeühendustega Eestis, kes on huvitatud kaasata oma sihtgruppi teise kodukeelega noori. Me heameelega tõlgime ja levitame meie partnerorganisatsioonide infot vene keeles, et see paremini ja kiiremini jõuaks näiteks vene koolidesse, kus õpetajate keeleoskus ei ole paraku veel heal tasemel. Samuti arendame erinevaid spetsiifilisi programme ka Ida-Virumaal, kus noorteosalus ja kodanikuaktiivsus võrreldes Eesti keskmisega on veel madalam. Me oleme väga uhked, et üle 30% meie liikmetest on Ida-Virumaalt ja nende osalus aina tõuseb.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan