Inimõiguste keskuse pagulaste õiguskliiniku juht Kristi Toodo kirjutas aruandesse peatüki “Varjupaigataotlejad ning rahvusvahelise kaitse saanud isikud”, millest selgus, et võrreldes 2010. aastaga kasvas 2011. aastal varjupaigataotlejate arv Eestis poole võrra. Kui 2010. aastal esitati Eestis kokku 33 varjupaiga taotlust, siis 2011. aastal oli esitatud taotluste arv juba 67.
Kõige enam esitati taotlusi Kongo Demokraatlikust Vabariigist (kokku üksteist) ning Afganistanist (kokku kaheksa) tulnud inimeste poolt. 2011. aastal anti varjupaika, ehk tunnistati pagulaseks, kaheksa isikut (see tähendab kolmeaastast elamisluba) ning täiendav kaitse anti kolmele isikule (see tähendab üheaastast elamisluba); lisaks anti kuus elamisluba rahvusvahelise kaitse saanud isikute perekonnaliikmetele. Eesti vastavas seadusandluses ja suhteliselt konservatiivses migratsioonipoliitikas olulisi muudatusi 2011. aastal ei olnud.
Tutvu ka Kristina Kallase kommentaariga antud peatükile Postimehes.
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan