Merle Albrant nõustamisest 2011. aastal

Eesti Inimõiguste Keskus alustas 2010. aasta novembris nõustamisteenuse pakkumist seoses ebavõrdse kohtlemisega. Kuni detsembrini 2011. aastal oli nõustamisele pöördutud kokku 94 korral.

Probleemid, millega inimesed nõustamisele pöördusid, olid väga erinevad. Kuigi nõustamine on suunatud inimestele, keda on ebavõrdselt koheldud, pöördusid Eesti meie poole ka mitmed  inimesed, kellel oli mõne teise valdkonnaga seonduv probleem.

Ebavõrdse kohtlemisega seonduvad pöördumised olid seotud järgmiste tunnustega:

  • Poliitilised veendumused
  • Kodakondsus
  • Keel
  • Rahvus
  • Vanus
  • Rasedus
  • Sugu
  • Puue
  • Seksuaalne sättumus
  • Nahavärv

Valdkonnad, kus inimesed rääkisid enda ebavõrdsest kohtlemisest olid järgmised:

  • Kaitseväe teenistuse kohustuslikkus
  • Töösuhted, sh tööle värbamine, töölepingu lõpetamine, tööandja  poolne suhtumine & tööülesannete andmine
  • Avalike teenuste kättesaadavus, sh rendipindade saamine
  • Töötute kohtlemine Tööhõiveameti töötajate poolt
  • Ametnike suhtumine (vaimu)puudega inimestesse
  • Meditsiin, sh erinevad ravivõimalused
  • Kaitsevägi

Pöördusid ka inimesed, kes arvasid, et neid on diskrimineeritud, kuid reaalseid fakte esitades selgus, et tegemist ei ole ebavõrdse kohtlemisega võrdse kohtlemise seaduse tähenduses. Näiteid võiks tuua sellistest juhutmitest: naabrid suitsetavad  ja suitulõhna on tunda teistes korterites; politsei suhtumine isiku kinnipidamisel, eraomandi vaidlused, kohtuotsus ei olnud meelepärane jne.

Samas pöördusid inimesed nõustamisele mitmete huvitavate küsimustega, mis puudutasid järgmisi valdkondi ja teemasid:

  • Riigi õigusabi taotlemine, sh infopuudus kus & kes ja kuidas saab riigi õigusabi taotleda
  • Puudega vangide olukord, sh rehabilitatsiooniteenuse ja arstiabi kättesaadavus
  • Juristide teenuse kvaliteet
  • Riigi õigusabi korras esindavate advokaatide teenuse kvaliteet
  • Laste õigused
  • Tahtevastane ravi psühhiaatriahaiglas
  • Abielu eri riikides elavate erineva kodakondsusega isikute vahel
  • Lahutus erinevates riikides elavate eri kodakondsuga inimeste vahel.
  • Naistevastane vägivald
  • Sotsiaalteenuse kättesaadavus
  • Kohtutäiturite tegevus

Kõige olulisemaks nõustamise puhul saab nimetada inimeste õigusteadlikkuse tõstmisele kaasa aitamist, kuna paljud nõustamisele pöördunud inimesed ei olnud teadlikud oma õigustest.

Mitmetel juhtudel pöörduti nõustamisele kahjuks liiga hilja, st periood, mil inimene oleks saanud oma õiguste kaitseks pöörduda kas kohtusse või näiteks Töövaidluskomisjoni oli mööda lastud.

Teatud juhtumite puhul ei soovinud inimesed oma õiguste eest võidelda, kuna neil puudus usk selle tulemuslikkusesse, sh ka usk õiglasesse kohtumõistmisesse. Kuid oli ka juhtumeid, kus inimesed olid valmis oma õiguste eest seisma. Selliste juhtumite puhul pöördusid need isikud ka Soolise võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemise voliniku poole.

Detsembris valmis Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudil diskrimineerimist tuvastav kompass, mille kaudu on võimalik ka keskuse nõutajale küsimus saata. Seda võimalust on detsembris juba ka aktiivselt kasutatud ning nõustajale on saabunud ligi 30 sisulist päringut. Kompassiga saab tutvuda siin: www.erinevusrikastab.ee/kompass

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan
#vordne-kohtlemine
Ostukorv