Inimõigused Eestis 2014-2015

10. detsembril esitles Eesti Inimõiguste Keskus aastaaruannet „Inimõigused Eestis 2014-2015”, mis käsitleb Eestis möödunud kahel aastal inimõiguste valdkonnas toimunud olulisemaid arenguid. Eestis on küsimus järjest enam selles, kuidas tagada inimõigused neile vähemustele, kelle inimõiguste võrdseks kaitseks ei piisa lihtsalt üldistest reeglitest.

Aruande “Inimõigused Eestis 2014-2015” peatükkide kokkuvõtteks esitasid eksperdid soovitusi, kuidas käsitletud inimõiguste olukorda Eestis parandada:

  1. Hooldekodudes viibivate isikute inimväärikuse tagamiseks tuleb hinnata hooldekodu tingimusi nende kogumis ja seal viibivatele isikutele tuleb tagada inimväärikus, vajadusel tuleb muudatusi teha seaduse tasemel.
  2. Kinnipeetavatele mõistetavate hüvitiste suurused peavad olema proportsionaalsed ja kohased arvestades isikute rikutud õiguste ulatust.
  3. Pöörata tähelepanu vähemusrahvuste õigusteadlikkuse tõstmisele, informeerides neid ka nende emakeeles.
  4. Keelata seksuaalteenuste reklaamimine meedias.
  5. Tõsta tasuta õigusnõustamise kättesaadavust, sealhulgas vähemusgruppidele ja varjupaigataotlejatele.
  6. Luua selged reeglid võrdõigusvoliniku ametisse nimetamiseks ja viia voliniku rahastamine vastavusse tema ülesannetega.
  7. Vaadata kriitiliselt üle elektroonilise side metaandmete säilitamise kord.
  8. Viimase paari aasta avalikud arutelud vastuolulistel teemadel, nagu kooseluseadus ning pagulased, on näidanud vajadust selgemate vaenu õhutamise vastaste reeglite järele.
  9. Võtta vastu aruandes kajastatud võrdse kohtlemise seaduse täiendused, neist olulisimana ühtlustada diskrimineerimise kaitset kõikide tunnuste puhul.
  10. Tagada riiklik rahastus tõenduspõhiste kiusamisvastaste meetmete 
rakendamiseks lasteaiast gümnaasiumini.
  11. Kaotada vanglakaristust kandvate inimeste valimistel osalemise lauskeeld. Muuta asjakohaseid seadusi nii, et valimiskeeld oleks vaid vangidel, kellele see on määratud täiendava karistusena.
  12. Teemade raamistamisele meedias tuleb senisest rohkem tähelepanu pöörata. Liigagi sageli luuakse uudise kajastamisel – kas teadlikult või tahtmatult – omavahelisi seoseid konflikti, vägivalla ja terrorismi ning konkreetsete rahvusrühmade või religiooni vahel.
  13. Kuigi mitmikkodakondsus on nüüdsest alaealistele seadustatud, on vajalik algatada arutelu võimaldamaks mitmikkodakondsust ka peale täisealiseks saamist.
  14. Võtta vastu kooseluseaduse rakendusseadus, mis tagab kooseluseaduse täies mahus jõustumise 2016. aasta 1. jaanuarist.
  15. Säilitada võrdse kohtlemise ja sallivuse edendamise alaeesmärk heaolu arengukavas, et tagada teadlikkuse tõstmine võrdse kohtlemise teemadel, ja sallivuse suurenemine ühiskonnas tervikuna.
  16. Mitte paigutada varjupaigataotlejaid Harku kinnipidamiskeskusesse eeldusel, et isik põgeneb, kuna ta on riiki sisenenud ebaregulaarselt.
  17. Parandada erivajadustega õpilaste hariduse kättesaadavust ja kvaliteeti kõigil haridustasanditel, luua toetussüsteem koolist sujuvalt tööellu suundumiseks.

Aruande peatükkidega saab tutvuda siin PDF fail ja tekstiversioon:

Eessõna – Ahto Lobjakas
Peatükk 1 – Piinamise, ebainimlikult või alandavalt kohtlemise ja karistamise keeld
Peatükk 2 – Orjuse ja sunniviisilise töötamise keeld
Peatükk 3 – Õigus õiglasele kohtupidamisele
Peatükk 4 – Õigus austusele perekonna- ja eraelu vastu
Peatükk 5 – Sõnavabadus
Peatükk 6 – Kogunemis- ja ühinemisvabadus
Peatükk 7 – Diskrimineerimise keeld
Peatükk 8 – Õigus haridusele
Peatükk 9 – Õigus vabadele valimistele
Peatükk 10 – Rahvusvähemused ja lõimumispoliitika Eestis
Peatükk 11 – LGBT inimeste olukord
Peatükk 12 – Pagulaste ja varjupaigataotlejate õigused
Peatükk 13 – Lapse õigused
Peatükk 14 – Puuetega inimeste olukord

Inimõiguste aastaaruanne koondab möödunud kahe aasta olulisemaid inimõiguste valdkonna sündmusi ning on oluline pidepunkt inimõigustega tegelevatele organisatsioonidele ja institutsioonidele Eestis ja välismaal. Aruande koostamist ja väljaandmist toetasid  Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Kultuuriministeerium, Hollandi Suursaatkond ja Inimõiguste Keskuse annetajad. Väljaandes avaldatu ei pruugi väljendada toetajate seisukohti.