5. mail esitles Eesti Inimõiguste Keskus aastaaruannet „Inimõigused Eestis 2013”, mis käsitleb Eestis möödunud aastal inimõiguste valdkonnas toimunud olulisemaid arenguid. „Eestis on küsimus järjest enam selles, kuidas tagada inimõigused neile vähemustele, kelle inimõiguste võrdseks kaitseks ei piisa lihtsalt üldistest reeglitest,” sõnas Eesti inimõiguste aastaaruande toimetaja Kari Käsper.

Aruande “Inimõigused Eestis 2013” peatükkide kokkuvõtteks esitasid eksperdid soovitusi, kuidas käsitletud inimõiguste olukorda Eestis parandada:

1. Pöörata tähelepanu inimkaubanduse nõudluse vähendamisele, suunates vastavaid teavitusprojekte kindlatele sihtrühmadele. Arendada õigusabisüsteemi inimkaubanduse ohvrite abistamiseks, tagamaks vajadusel ohvritele kohese professionaalse õigusabi ja esindamise. Arendada ohvriabi süsteemi inimkaubanduse ohvrite ja seksuaalselt väärkoheldud alaealiste abistamisel.
2. Piinamise mõiste peab hõlmama nii vaimset kui füüsilist väärkohtlemist. Piinamise raskusastme määratlemisel tuleb muuhulgas võtta arvesse väärkohtlemise kestust, iseloomu, füüsilisi ja psüühilisi tagajärgi ning isiku sugu, vanust ja tervisliku seisundit. On vajalik integreerida piinamise ja väärkohtlemise ennetamise meetmed poliitikasse ja välja töötada selged kaebemehhanismid ja -võimalused vastavate kaebuste menetlemiseks ja uurimiseks.
3. Tagada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule kõigi seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks piisav riigieelarveline rahastus. Luua täiendavad meetmed venekeelse elanikkonna õigusteadlikkuse tõstmiseks, näiteks teha tasuta vene keeles kättesaadavaks olulisemate õigusaktide tekstid ja kaaluda venekeelse info lisamist veebiküljele
4. Seadusandlik ja täidesaatev võim peaks üle vaatama isikute andmete internetis avaldamise korra, arvestades interneti eripära võrreldes paberkandjal avaldamisega. Võtta jälitustegevuse reguleerimisel senisest enam arvesse isikute õigust austusele perekonna- ja eraelu vastu. ViiaRiigikogu julgeolekuasutuste järelvalve erikomisjonis läbi uurimine, kas ja kuivõrd on Eesti julgeolekuteenistus olnud seotud USA lausjälgimisprogrammidega.
5. Töö meediaeetika suhtes peab jätkuma, kuna pidevalt tekib uusi väljakutseid – näiteks kuidas tagada ka internetis eetilise meedia põhimõtted. Kuna interneti sisu saab luua ja levitada igaüks, mitte ainult ajakirjanikud ja meediaprofessionaalid, tuleb teha teavitustööd ka avaliku arutelu ning noorte ja laste koolitamise kaudu.
6. Ühtlustada diskrimineerimise kaitset kõikide aluste puhul ja vaadata üle võrdse kohtlemise seaduse kooskõla põhiseadusega, vajadusel laiendades selle kohaldamisala. Viia soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemisevoliniku rahastamine vastavusse voliniku ülesannetega. Võtta vastu valdkondlikud arengukavad soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja muudel alustel võrdsete võimaluste tagamiseks.
7. Kaasata lapsevanemad ja huvigrupid koolivõrgu kujundamisprotsessi ning piiritleda KOV-i ja riigi otsustuspädevus. Täiustada erivajadustega laste huvide tagamise mehhanismi. Tähtsustada kaasava hariduse põhimõtet hariduspoliitiliste otsuste tegemisel.
8. Tuleb kiirendada tööd eelnõuga, mis lubaks sünnijärgse kodakondsusega isikutele topeltkodakondsust juhul, kui inimesel on sünnijärgselt Eesti ja veel mõne teise riigi (nt Euroopa Liidu liikmesriigi) kodakondsus. Jätkuvalt vajab lahendamist määratlemata kodakondsusega laste probleem. Tuleb lõpetada rahvuspõhine vastandumine valimisvõitluses. Tuleb luuaministeeriumideülene rändestrateegia ja kaasata selle raames erinevaid osapooli.
9. Võtta vastu kooseluseadus, millega reguleerida samasooliste partnerite õiguslikke suhteid võrdväärselt abieluliste suhetega. Määratleda interseksuaalsete isikute õiguslik seisund ning sätestada nendele osutatavate meditsiiniteenuste kord. Võtta vastu reeglid, mis pakuvad LGBTI inimestele kaitset vihakõne ja diskrimineerimise eest.
10. Eesti peaks sisse viima piirimonitooringu, et tagada ligipääs varjupaigamenetlusele Eesti piiripunktides. Ehitada üles korralik süsteem, mis aitaks pagulastel ühiskonda integreeruda. Mitte paigutada varjupaigataotlejaid kinnipidamiskeskusesse eeldusega, et isik põgeneb, kuna ta on riiki sisenenud ebakorrapäraselt.
11. Teavitada ühiskonda senisest enam lapse õigustest ning tutvustada nii täiskasvanutele kui ka lastele ja noortele lapse õiguste konventsiooni. Tagada senisest efektiivsem ÜRO lapse õiguste konventsiooni rakendamine, sealhulgas lapse sotsiaalsete põhiõiguste tagamine. Vaadata laste huvide parema kaitsmise nimel üle kodakondsusseadus.
12. Töövõimetoetuse reformi ette valmistades ei tohi jätta tähelepanuta seotud valdkondades esinevaid kitsaskohti ning tuleb näha ette konkreetsed meetmed nende kõrvaldamiseks. Töötada välja riiklik puuetega inimeste õiguste kaitse laiapõhjaline strateegia, mille aluseks on inimõiguste põhine lähenemine.