Eesti Inimõiguste Keskuse nädalakiri 26/02/2015
Hea toetaja!
1. märtsil on Riigikogu valimispäev ning inimõiguste keskus soovitab kõigil, kes juba eelhääletusel ei osalenud, valima minna. Valiku lihtsustamiseks analüüsis keskus inimõiguste vaatepunktist erakondade programme ja küsis neilt oluliste teemade kohta küsimusi.
Veel teeme juttu inimõiguste heaks annetamisest, akadeemilisest LGBT seminarist, ilmunud kuritegevuse aastaraamatust ning sõnavabaduse piiridest. Lisaks anname päris hulga lugemissoovitusi hiljuti ilmunud tekstidest. Head lugemist!
|
|
 |
Eesti Inimõiguste Keskus soovitab: minge valima!
Juba sel pühapäeval on Riigikogu valimispäev. Inimõiguste keskus soovitab kõigil, kes pole juba eelhääletamisel oma valikut teinud, 1. märtsil elukohajärgses valimisjaoskonnas oma hääl anda.
Valiku tegemise lihtsustamiseks analüüsisid Eesti Inimõiguste Keskuse eksperdid kandideerivate erakondade inimõigustealaseid seisukohti. Valimisprogrammide analüüsist selgus, et üldine pilt teemade mõttes on lünklik. Erakondade programmides on inimõigustega seonduvaid teemasid, mille osas pea igal erakonnal on omad lahendused. Konkreetset terviklikku visiooni või suuremat ambitsiooni inimõiguste edendamiseks ei ole paraku ühelgi Eesti erakonnal. Pigem leiavad inimõigused käsitlust muude teemade sees ning keskenduvad sellele, mis pole poliitiliselt tundlikud.
Lisaks küsisime kõigilt erakondadelt ka mõnede inimõiguste mõttes oluliste teemade kohta konkreetseid küsimusi. Hea on tõdeda, et kõik vastanud erakonnad pidasid inimõiguste teemat väga oluliseks või oluliseks, sealhulgas ka välispoliitikas. Vaataküsitluse kokkuvõttest, mida arvavad valimistel kandideerivad erakonnad vangide valimisõiguse, kooseluseaduse, vaenu õhutamise kriminaliseerimise, sõltumatu piirimonitooringu ja teiste inimõiguste küsimuste osas. |
|
Anneta inimõiguste kaitse heaks!
Pane oma tulumaksutagastus Eesti ühiskonna heaks tööle! Kooseluseadus vajab rakendussätteid, töövõimereform õiglast rakendamist. Varjupaigataotlejad Süüriast, Sudaanist, Ukrainast ja mujalt vajavad õigusabi. Inimõiguste olukord Eestis vajab sõltumatut ülevaadet.
Annetuse saad hõlpsasti teha Eesti Inimõiguste Keskuse uues annetusportaalis, aadressil anneta.humanrights.ee. Märtsi lõpuks annetanuid täname keskuse poolt väikese kingitusega. |
|
Märtsi lõpus toimub akadeemiline seminar LGBT teemadel
Korraldame koostöös Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudiga 24. märtsil LGBT teemalise akadeemilise seminari. Seminari eesmärk on läbi teadustööde uurida, kuidas Euroopa integratsiooni eesmärk on mõjutanud suhtumist ja poliitikaid (sh. seaduseid) LGBT inimeste suhtes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides? On heakskiit tulnud vaid poliitiliselt eliidilt ja tegelik huvi võrdsuse saavutamiseks puudub? Kes on LGBT õiguste laiendamise peamised pooldajad ja vastased?
Eelkõige on seminarile oodatud valdkonna spetsialistid, seega on kohtade arv piiratud. Seminari ajakava ning info registreerumise kohta leiab siit. |
|
Valmis möödunud aasta kuritegevuse aastaraamat
Justiitsministeeriumil valmis aastaraamat “Kuritegevus Eestis 2014“, millest selgub, et registreeritud kuritegude üldarv on aasta-aastalt langenud ning ka seekord on registreeritud kuritegude üldarv 2013. aastast väiksem.
Positiivse muudatusena saab välja tuua, et politseile antakse perevägivallast rohkem teada. 2014. aastal registreeriti 14% enam (9285 teadet) lähisuhtevägivallale viitavaid teateid kui 2013. aastal.
2014. aastal registreeriti kõige rohkem inimkaubandusega seotud kuritegusid Tartumaal, sh Tartus (9), Ida-Virumaal, sh Narvas (6) ja Tallinnas (6). esmakordselt registreeriti ka inimkaubanduse kuritegu tööalase ekspluateerimise eesmärgil. Kahes inimkaubanduse kuriteos on kannatanute seas alaealisi, ühel sellisel juhul ekspluateeris ema oma tütart. Kupeldamise kuritegude puhul oli tegu enamasti iha.ee veebikeskkonna kaudu Tartus ühe isiku prostitutsiooni vahendamisega.
Alaealiste ärakasutamisjuhtumeid pandi toime 10-17aastaste noorte vastu. Kuritegusid sooritati nt jututoa, veebikaamera, telefoni vahendusel, aga ka kokkusaamistel korterites, sh mitmel juhul kurjategija elukohas. |
|
Riigikohus selgitas sõnavabaduse piiranguid
19. veebruaril avaldas Riigikohus Kanal 2 puudutava otsuse, kus O. Kozlov oli kaevanud oma au ja maine kahjustamist ajakirjanduses, seoses tema kriminaalse tausta lahkamisega eetrisse lastud saates.
Riigikohus selgitas kõigepealt sõnavabaduse piiranguid, mis tulenevad isiku au, maine ning isikuandmete kaitsest. Riigikohus kinnitas üle reegli, et isiku au teotamine ja maine kahjustamine on võimalik mitte ainult valeväidete tegemise vormis (faktidega kontrollitav), vaid ka ebakohase väärtushinnanguna (tõesust või väärsust ei ole võimalik tõestada). Kusjuures väärtushinnang võib konkreetses kultuurikeskkonnas selle sisu või vormi tõttu isikut muuhulgas ka halvustada, näiteks kasutades temast rääkides ebasündsat eneseväljendust.
Kui omistada inimesele avalikult kuriteo toimepanemine, on tegemist faktiväitega. Seejuures “isikule kuritegude toimepanemise omistamine on igal juhul tema au teotav”. Kas see on ka õigusvastane, oleneb sellest, kuidas seda tehti, mis oli selle põhjus ja ajend ning kas eesmärgi ja sellise isiku mainet kahjustava fakti avaldamine oli omavahel proportsioonis. Isikuandmete kaitse seadus lubab isikuandmeid ajakirjanduslikul eesmärgil avaldada, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning andmesubjekti ei kahjustata ülemäära. Isegi kui neid andmeid oli juba varasemalt avaldatud peavad need tingimused olema uuesti avaldamisel täidetud, kui juba esimesel korral ei olnud isik nende avaldamiseks nõusolekut andnud. |
|
Kui soovid Eesti Inimõiguste Keskuse tegevusele ja eesmärkidele kaasa aidata, on selleks mitmeid võimalusi:
- Võid toetada keskust rahaliselt või aidata meid vabatahtliku tööga. Vaata lisa meie annetusportaalist anneta.humanrights.ee
- Võid tellida meilt inimõiguste ja võrdse kohtlemise alaseid koolitusi ning teenuseid. Täpsem teave telefonil 644 5148 või e-postilinfo@inimoigused.ee
|
|
|
|
|
