|
Eesti Inimõiguste Keskuse nädalakiri 22/01/2015
Hea toetaja!
Eesti Inimõiguste Keskus õnnitleb oma endist nõukogu liiget Ülle Madiset õiguskantsleriks valimise puhul!
Lisaks toome Sinuni keskuse võrdse kohtlemise programmi möödunud aasta kokkuvõtte ning käsitleme kahte Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendit, muudatusi kodakondsusseaduses ja Eesti möödunud aasta varjupaigastatistikat.
Otsustasime nüüdsest hakata infokirjas viitama ka ajakirjanduses nädala jooksul ilmunud huvitavatele artiklitele, mis on meie tegevusega seotud. Esimesse valikusse mahtus kolm kirjatükki.
Head lugemist!
|
|
|
Inimõiguste keskuse võrdse kohtlemise programmil oli märgiline aasta
Keskuse võrdse kohtlemise programmi jaoks oli 2014. aasta mitmes mõttes märgiline. Kuigi lõpetasime juba pikalt toimunud nõustamistegevuse, alustasime samal ajal strateegilise hagelemisega. Ületasime oma tegevusega ka Eesti piiri, võttes vastu väljakutsed Tadžikistanis. Eestis toimus möödunud aastal võrdse kohtlemise valdkonnas samuti olulisi arenguid, millest loomulikult ka meie osa saime.
Fotol on hetk juunis toimunud konverentsilt “Võrdne kohtlemine ja vabaühenduste roll”.
Loe võrde kohtlemise programmi tegemiste kohta lähemalt meie kodulehelt.
|
|
Eesti sai endale järgmiseks seitsmeks aastaks uue õiguskantsleri
Riigikogu nimetas sel nädalal 72 häälega uueks õiguskantsleriks presidendi õigusnõuniku ja riigiõiguse professori Ülle Madise, kes asub ametisse märtsis.
Eesti Inimõiguste Keskus õnnitleb meie nõukogu endist liiget ning loodame tulemusliku koostöö jätkumist inimõiguste kaitsel ja edendamisel! |
|
Riigikogu võttis vastu olulised kodakondsusseaduse muudatused
Riigikogu võttis eile vastu olulised kodakondsusseaduse muudatused, mille kohaselt saab määratlemata kodakondsusega vanemate alla 15-aastane laps sünnist Eesti kodakondsuse. Samuti lihtsustatakse kodakondsuse saamist üle 65-aastastele inimestele ja võimaldatakse alaealisel omada lisaks Eesti kodakondsusele muu riigi kodakondsust. Tegemist on ettepanekutega, mida Eesti Inimõiguste Keskus ja paljud teised erialaorganisatsioonid on juba aastaid soovitanud.
Vaata järgi, kuidas Riigikogu saadikud seaduseelnõu lõpphääletusel hääletasid. |
|
Euroopa Inimõiguste kohus tegi Eesti suhtes kaks otsust
Eelmisel nädalal avaldas Euroopa Inimõiguste Kohus Eesti suhtes kaks otsust. Ühes neist leidis kohus, et Eesti rikkus Euroopa inimõiguste konventsiooni ning teises mitte. Mõlemad otsused puudutasid inimõigust vara kaitsele.
Kohtuasjas Veits vs. Eesti leidis EIK, et menetlusse kaasamata isikule kuulunud korteri konfiskeerimine oli erilistel asjaoludel põhjendatud ning rikkumist ei ole. Kuigi kaebajat ei olnud kaasatud, oli ta tegelikult menetlusest ja kõikidest selle asjaoludest teadlik ja oleks saanud ise enda kaasamist taotleda. Samuti leidis kohus, et kui korter on omandatud kuritegelikul teel, on selle konfiskeerimine igati Euroopa inimõiguste konventsiooniga kooskõlas. Ka asjaolu, et korter kingiti edasi kolmandale osapoolele, ei kaitse uut omanikku selle konfiskeerimisest.
Kohtuasi Rummi vs. Eesti puudutas väärismetallide konfiskeerimist kriminaalmenetluse raames. Kohus leidis, et Eesti rikkus väärismetallide konfiskeerimisel nii õigust õiglasele kohtumenetlusele kui õigust vara kaitsele. Konfiskeerimist ei põhjendatud piisaval määral, mistõttu oli rikutud ka vara legaalse konfiskeerimise nõudeid. Samuti pidas kohus kohtumenetlust ülemäära pikaks ning kaebajal puudus konventsiooniga nõutud menetluse pikkuse heastamiseks kohane õiguskaitsevahend. Kohus mõistis kaebajale välja varalise kahju eest 64 456,96 eurot ning mittevaralise kahju eest 8 500 eurot. |
|
Eesti andis eelmisel aastal varjupaiga kokku 20 välismaalasele
Eesti sai möödunud aastal 157 varjupaigataotlust, millest rahuldati 20. Nende hulgas oli seitse sudaanlast, neli Süüria ja Kosovo kodanikku, kaks Bangladeshi ja Palestiina okupeeritud alade põgenikku ning üks Venemaa kodanik. 2013. aastal sai Eestist varjupaiga seitse välismaaalst, kuid asüüli taotles kokku 97 inimest.
Loe lähemalt ERR-i uudisteportaalist. |
|
Kui soovid Eesti Inimõiguste Keskuse tegevusele ja eesmärkidele kaasa aidata, on selleks mitmeid võimalusi. Võid toetada keskust rahaliselt, aidata meid vabatahtliku tööga või tellida meilt inimõiguste ja võrdse kohtlemise alaseid koolitusi ning teenuseid.
Vaata lisa meie kodulehelt. |
|
|
|
|
|
Anneta inimõiguste heaks!
Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!
Annetan
Liitu uudiskirjaga
Igal kolmapäeval ilmub Eesti Inimõiguste Keskuse uudiskiri. Uudiskirjaga liitumiseks täida allolev vorm.