Eesti Inimõiguste Keskuse nädalakiri 19/02/2015
Hea toetaja!
Tänasest saab Riigikogu valimistel internetis ja maakonnakeskustes hääletada. Seetõttu keskendub ka meie käesolev uudiskiri valimistele ning toome selles Sinuni mitmeid erakondade programmide ja nimekirjadega seotud ülevaateid.Lisaks saab uudiskirjast lugeda heaolu arengukava valminud probleemikaardistusest, Budapestis toimunud laste õiguste tagamise arutelust ja Riigikohtu hiljutisest otsusest varjupaigataotleja kinnipidamise kohta. Lõpetuseks anname ka lugemissoovitusi nädala jooksul ilmunud huvipakkuvatest artiklitest.
Head lugemist!
|
|
 |
Võrdõigusvoliniku kantselei ja Eesti Naisteühenduste Ümarlaud analüüsisid erakondade valimisnimekirju ja platvorme
13. veebruaril tutvustasid võrdõigusvoliniku kantselei ja Eesti Naisteühenduste Ümarlaud kahte värskelt valminud analüüsi, mis käsitlevad 2015. aastal Riigikokku kandideerivate erakondade nimekirju ja valimisplatvorme soolise võrdõiguslikkuse vaatevinklist.Käesolevatel Riigikogu valimistel kandideerib 236 naist, mis moodustab umbes 27% kõigist kandidaatidest. Naiskandidaatide osakaal on võrreldes 2011. aastaga tõusnud, kuid on samal tasemel sellele eelnenud valimistega. Seega, viimase 10-15 aasta jooksul ei ole naiskandidaatide osakaal nimekirjades oluliselt muutunud. Mõnevõrra on aga tõusnud naiste osakaal nimekirjade eesotsas, sealhulgas kinniste nimekirjade eesotsas. Varasematest valimistest parem paigutus annab lootust, et naiste osakaal valitute hulgas võib esimest korda tõusta kolmandikuni. Tutvu analüüsiga “ Naiskandidaadid ja valimisnimekirjad, Riigikogu valimised 2015“.
Naisteühenduste ümarlaud esitas erakondade esindajatele oma ettepanekud soolise võrdõiguslikkuse prioriteetide kohta järgmisel valitsusperioodil:
- soolise võrdõiguslikkuse seaduse täitmine;
- hoiakute muutmine läbi haridussüsteemi;
- naiste majandusliku sõltumatuse tagamine ja palgalõhe vähendamine;
- naistevastase vägivalla vähendamine;
- naiste ja meeste hoolduskoormuse võrdsustamine;
- naiste osakaalu tõstmine otsustustasandil;
- valdkonnas aktiivsete kodanikuühenduste jõustamine.
|
|
Eesti LGBT Ühing vaatles valimisprogramme väärtuste aspektist
Eesti LGBT Ühing tutvus 2015. aasta Riigikogu valimistele täisnimekirja esitanud erakondade valimisprogrammidega ning keskendus teemadele nagu sallivus, perekonnad, vihakõne ja mitmekesisus. Ühingu sõnul otsustavad valimised muuhulgas, mis saab kooseluseadusest ja LGBT inimeste õigustest üldisemalt. On oluline olla oma valikutest teadlik ning valida väärtuste järgi, mida erakonnad kannavad.
Vaata valimisprogrammide väärtuste kokkuvõtet LGBT Ühingu kodulehelt. |
|
Valmis heaolu arengukava probleemikaardistus
4. ja 12. veebruaril esitles Sotsiaalministeerium huvigruppidele heaolu arengukava aluseks olevat probleemkaardistust. Arengukava töötatakse välja selliselt, et see pakub lahendusi probleemidele, mis on huvigruppide ja erinevate uuringute poole tuvastatud.
Üldjoontes võib probleemid jagada viide gruppi.
- Esiteks rahvaarv väheneb ja rahvastik vananeb, mis tähendab, et vahendeid vananeva elanikkonnaga toimetulemiseks on aina vähem.
- Teiseks on vanemaealistel, puuetega inimestel ja naistel ligipääs tööturule raske. Viimastel just seetõttu, et laste, eakate ja puuetega lähisugulaste hoolduskoormus langeb suures osas just naistele.
- Kolmandaks, tulenevalt piiratud ligipääsuga tööturule ja hoolduskoormuse raskusest, on nendel gruppidel majanduslik toimetulek halvem, kui ülejäänud elanikkonnal.
- Neljandaks on toetuste ja teenuste koostoime Eestis madal, mis omakorda mõjutab eelkõige lapsi, eakaid, puuetega inimesi ja naisi.
- Viiendaks läbivaks probleemiks on võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused, nagu näha ka eelmistest punktidest. Levinud stereotüüpide ja eelarvamuste tõttu on eriti haavatavateks gruppideks ühiskonnas just naised, eakad ja puuetega inimesed ning naiste madala staatuse tõttu ühiskonnas ka nende lapsed, eriti puuetega lapsed.
Probleemkaardisusega saab tutvuda Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Arengukava koostamisele saavad kõik huvilised ise kaasa aidata, osaledes maakondlikel arutelupäevadel. |
|
Budapestis arutati laste õiguste tagamist
17.-19. veebruarini toimus Budapestis laste inimõigusi käsitleva projekti „Unlocking Children’s Rights: Strengthening the Capacity of Professionals in the EU to Fulfil the Rights of Vulnerable Children“ avaseminar, kus Eesti Inimõiguste Keskuse poolt osales Kelly Grossthal.
Projekti eesmärgiks on välja töötada koolitusprogramm ja koolitada lastega kokku puutuvaid spetsialiste, et nad oskaksid arvestada laste inimõiguste ja parimate huvidega nii igapäevaselt kui oluliste otsuste juures. Eraldi keskendutakse spetsialistidele, kes puutuvad lastega kokku kohtumenetluses (nt. kohtunikud, prokurörid, advokaadid). Lisaks Eestile osalevad ettevõtmises Suurbritannia, Bulgaaria, Ungari, Poola, Slovakkia, Tšehhi, Kreeka, Iirimaa ja Itaalia inimõiguste ja laste õiguste organisatsioonid. |
|
Riigikohus ei rahuldanud süürlase kaebust tema kinnipidamise kohta
Veebruari alguses avaldas Riigikohus kohtumääruse, millega ei rahuldatud Süüria kodaniku kaebust tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise peale. Kolleegium viitas varasemale otsusele, et kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamisel mängib olulist rolli esinev põgenemise oht.
Antud juhul paigutati süürlasest varjupaigataotleja kinnipidamiskeskusesse isikusamasuse ja kodakondsuse tuvastamiseks. Varjupaigataotleja tuvastati tema enese ütluste järgi. Kaasas olid tal Süüria riigi antud araabiakeelne juhiluba ja piiriületusluba, reisidokumendid tal puudusid. Kolleegium nõustus ringkonnakohtuga, et loa taotlemise hetkeks ei olnud varjupaigataotleja isik ja kodakondsus tõsikindlalt tuvastatud. Taotluses oli märgitud, et võõrkeelsete dokumentide õigsust tuleb kontrollida ning seetõttu ei olnud isik tõsikindlalt tuvastatud. Kolleegium märkis, et tõlki oleks saanud kasutada dokumentide tõlkimiseks kuid tema ametipädevuses ei ole otsustada nende õigsuse üle.
Kollegium leidis, et KPK-sse paigutamisel on piisav kohtu formuleering, mille kohaselt luba KPK-sse paigutamiseks antakse kuni asjaolude väljaselgitamiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kolleegium nõustus ringkonnakohtuga, et on mõistetav, kui ebaseaduslikult riiki sisenenud tundmatut päritolu ja Eestis tavapärase võõrkeeleoskuseta isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks ning tema kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks kuluv aeg on 48 tunnist tunduvalt pikem.
Riigikohtu määrusega saab tutvuda siin. |
|
Kui soovid Eesti Inimõiguste Keskuse tegevusele ja eesmärkidele kaasa aidata, on selleks mitmeid võimalusi:
- Võid toetada keskust rahaliselt või aidata meid vabatahtliku tööga. Vaata lisa meie annetusportaalist anneta.humanrights.ee
- Võid tellida meilt inimõiguste ja võrdse kohtlemise alaseid koolitusi ning teenuseid. Täpsem teave telefonil 644 5148 või e-postil info@inimoigused.ee
|
|
|
|
|
