Eesti Inimõiguste Keskuse nädalakiri 15/01/2015
Hea toetaja!
Selle nädala infokirjas räägime möödunud aasta tööst pagulasvaldkonnas. Samuti saab siit lugeda Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti avaldatud ohvriabiteenuste uuringust, mille koostamises osalesid ka inimõiguste keskuse eksperdid. Lisaks viitame võrdõigusvoliniku kantselei uuele veebilehele ja Hea Kodaniku ajakirja värskele numbrile.
Head lugemist!
|
|
 |
Inimõiguste keskuse pagulaste õiguskliinikul oli tegus aasta
2014. aastal nõustas Eesti Inimõiguste Keskuse pagulaste õiguskliinik 112 varjupaigataotlejat. Nende hulgas oli abivajajaid Sudaanist, Ukrainast, Süüriast, Egiptusest, Venemaalt, Albaaniast, Alžeeriast, Valgevenest, Malilt, Palestiinast, Kosovost, Iraagist, Elevandiluurannikult, Kuubalt, Nigeeriast, Bangladeshist, Kamerunist, Afganistanist, Pakistanist, Türgist, Tuneesiast, Kasahstanist, Eritrealt, Gruusiast ning Ameerika Ühendriikidest.
Loe pikemat ülevaadet õiguskliiniku tööst meie kodulehelt. |
|
Ilmus Hea Kodaniku talvenumber
Värske kodanikuühiskonna ajakiri Hea Kodanik keskendub Riigikogu valimiste eel tänavusele vabaühenduste manifestile ning katsub anda ka vastuseid, mis seisus Eesti vabakond 2015. aasta alguses on. Muuhulgas leiab sealt vastuse küsimusele, mis juhtuks, kui inimõiguste keskust enam ei oleks.
Loe lähemalt EMSL-i kodulehelt. |
|
Võrdõigusvoliniku kantseleil on uus veebileht
Võrdõigusvoliniku kantseleil on uus veebileht, mis asub aadressil www.vordoigusvolinik.ee. Esialgu saab veel kasutada ka vana aadressi www.svv.ee. Uuelt veebilehelt leiab varasemast enam teavet voliniku kantselei töö kohta ning võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduste kohta.
Kodanikud leiavad lehelt infot, mida pidada diskrimineerimiseks ning mida sel puhul ette võtta. Veebileht pakub tuge ka tööandjatele, vältimaks ebavõrdset kohtlemist värbamisel ja töösuhetes. Niisamuti sisaldab see praktilisi juhiseid ja soovitusi, kuidas tagada ja edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusena, haridusasutusena või ajakirjanikuna. Advokaadid ja juristid leiavad lehelt teavet selle kohta, millistes küsimustes teeb võrdõigusvolinik koostööd teiste õigusekspertidega.
Olulisim teave on tõlgitud ka vene, inglise, saksa ja prantsuse keelde. Veebileht on hõlpsasti kasutatav ka nägemis-, kuulmis-, füüsilise-, kõne-, tunnetusliku-, keele-, õppimis-, ja neuroloogiliste puudustega inimestele. |
|
Ohvriabiteenused Eestis ja Euroopa Liidus
Eesti Inimõiguste Keskus osales perioodil 2013-2014 mahukas üleeuroopalises ohvriabiteenuste uuringus. Keskuse eksperdid koostasid neli erineva fookusega ülevaadet ja analüüsi Eesti ohvriabiteenuste süsteemi kohta: ajalooline kujunemislugu, süsteemi ülesehitus praegu, pakutavad teenused ja erinevate ohvrite juurdepääs ja teadlikkus ning ohvriabiteenuse pakkujate kvalifikatsioon ja koolitamine.
9. jaanuaril avaldas EL Põhiõiguste Amet ohvriabiteenuste võrdleva analüüsi, mis annab detailse ülevaate pakutavatest teenustest ja nende vastavusest kahe EL ohvriabiteenuseid puudutava direktiiviga, mille täitmise tähtaeg kukub 16. novembril 2015.
Hinnanguliselt on Eesti ohvrikaitse ja pakutavate teenuste osas üsna keskmisel positsioonil. Palju on juba ära tehtud, kuid mitmeid asju saaks veel paremini teha. Näiteks võimaldada ohvritel oodata kohtumajas spetsiaalsel ootealal, süüdistatavatest eraldatuna. Teisest küljest on Eesti mõnel juhul välja toodud ka eeskujuna teistele liikmesriikidele. Näiteks asjaolu, et ohvriabitöötaja asub meil politseijaoskonnas, mis tagab parema koostöö ka ohriabitöötajate ja politseiametnike vahel ning ohvritel on vajadusel lihtsam abi leida.
Loe avaldamise kohta tehtud eestikeelset pressiteadet.
Loe võrdlevat ingliskeelset aruannet. |
|
Õiguskantsler kritiseeris elukaaslaste kohtlemist välismaalaste kinnipidamiskeskuses
Rääkides eelmise aasta positiivsetest muudatustest pagulasvaldkonnas, tuleb kindlasti välja tuua õiguskantsleri aprillis tehtud ettepanek Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile. Selles juhiti tähelepanu, et kinnipidamiskeskuses on rikutud elukaaslaste õigusi, kellel ei lubatud seal viibimise ajal koos elada ega aega veeta.
Ettepanekus on selgitatud, et perekonnapõhiõiguse kaitseala laieneb ka sellise mehe ja naise perekondliku kooselu suhtes, mis pole seaduse mõttes vormistatud. Õiguskantsler on seisukohal, et püsisuhtes olevad mees ja naine tuleb lugeda perekonnaliikmeteks ning neil tuleb võimaldada keskuses koos elada.
Ettepanekus toodi välja, et õiguskantsler on korduvalt soovitanud võimaldada naissoost kinnipeetavatele teiste kinnipeetavatega suhtlemist, kuna naisi peetakse väga harva kinni ning sageli on nad oma elukorrusel täiesti üksi. Nais- ja meessoost väljasaadetavate eraldi majutamise põhimõte ei nõua erinevast soost isikute täielikku eraldamist ning omavahelise suhtlemise keelamist. Naissoost kinnipeetava suhtlemist teiste keskuses kinnipeetavatega on võimalik korraldada erineval viisil, nii et riskid on minimaliseeritud – näiteks võimaldades kasutada ühist õueala või puhkeruumi. |
|
| Kui soovid Eesti Inimõiguste Keskuse tegevusele ja eesmärkidele kaasa aidata, on selleks mitmeid võimalusi. Võid toetada keskust rahaliselt, aidata meid vabatahtliku tööga või tellida meilt inimõiguste ja võrdse kohtlemise alaseid koolitusi ning teenuseid.
Vaata lisa meie kodulehelt. |
|
|
|
|
