Eesti Inimõiguste Keskuse nädalakiri 14/10/2015
Hea toetaja!
Selle nädala uudiskirjas tutvustame keskuses praktikal olevat Deqa Kahiyet, kellele esitasime harjunult viis küsimust. Teiste teemade hulgas teeme taas juttu vihakõnest, Euroopa Nõukogu Eestit puudutanud raportist, pagulastest ja võrdõigusvoliniku kantselei õigusnõustamistest.
Head lugemist!
|
|
|
Viis küsimust Deqa Kahiyele
Seekord esitasime viis küsimust, mida me ikka aeg-ajalt oma kaastöötajatelt ja koostööpartneritelt küsime, inimõiguste keskuses praktikal olevale Deqa Kahiyele. Deqa rääkis meile oma kogemustest keskuses, oma muljetest meie töö kohta ja eestimaalaste suhtumisest võõrastesse.
Loe intervjuud meie kodulehelt.
|
|
Keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kelly Grossthal kommenteeris Postimehele justiitsministri seisukohti vihakõne küsimuses
Selge vaenu õhutamise keeld on meil juba aastaid kirjas nii põhiseaduses kui karistusseadustikus. Probleemi tuum seisneb asjaolus, et Eestis ei võeta sellegipoolest inimesi vaenu õhutamise eest vastutusele. Karistamatuse õhkkonnas on tekkinud väärarusaam, et sõnavabadus on absoluutne, tegelikkuses peab see aga alati olema tasakaalus teiste inimeste õiguste ja vabadustega. Sellise põhimõtte leiab nii Eesti põhiseadusest kui Euroopa inimõiguste konventsioonist.
Justiitsminister mainib, et ta ei toeta inimeste harimist karistusseadustiku täiendamise abil. Oleme selles ministriga ühel meelel. Vaenu õhutamise keelu eesmärk on hoopiski kaitsta kõigi inimeste võrdset inimväärikust, aga seda kaitset riik praegu ei paku. Praktikas jätab politsei tihti vaenu õhutamise avalduste peale menetluse algatamata ning karistusseadustiku vastavaid sätteid on kohaldatud aastate jooksul vaid paaril üksikul korral. Samal ajal kirjeldavad mitmed uuringud kriitilisi intsidente, mida inimesed on Eestis kogenud.
Ka Eesti Inimõiguste Keskuse poole pöördub üha rohkem inimesi, kel on rääkida oma õõvastavatest kogemustest nii avalikus kui virtuaalses ruumis. Vaenu õhutamine on selgelt intensiivistunud ja võtnud agressiivsemaid vorme pagulaskriisi ajal, kuid tegelikult on vabaühendused riigile probleemi tõsidust selgitanud juba aastaid.
Loe Postimehe intervjuud justiitsminister Urmas Reinsaluga ning lehe samal teemal arutlenud juhtkirja. |
|
Euroopa Nõukogu raport soovitab Eestis võidelda rassismi ja diskrimineerimisega
Eile ilmus Euroopa Nõukogu loodud rassismi- ja sallimatuse vastu võitlemise komisjoni (ECRI) raport Eesti kohta, mille kohaselt tuleks meil rassismi ning diskrimineerimise alal panustada üldsuse teadlikkuse tõstmisesse. Samuti soovitatakse mittetulundusühingute seadusesse ja/või erakonnaseadusesse lisada võimalus lõpetada kõikide rassismi edendavate organisatsioonide ja erakondade avalik rahastamine.
Veel juhitakse raportis tähelepanu vajadusele muuta karistusseadustiku vaenu õhutamise sätteid, parandada võrdõigusvoliniku institutsiooni sõltumatust ning soovitatakse näiteks lisada riigihangete seadusesse kohustus kinni pidada mittediskrimineerimise poliitikast.
Eestikeelse raportiga saad tutvuda siin. |
|
Eesti LGBT Ühing avaldas oma seisukoha pagulasteemal
Eesti LGBT Ühing soovib, et Eestis oleks hea elada kõikidel inimestel, sõltumata nende seksuaalsusest, sooidentiteedist, nahavärvist, religioonist ja kultuuritaustast. Kui on inimesi, keda nende kodumaal teatud tunnuste pärast kiusatakse, siis tuleb neile inimestele leida uus elupaik. Meie ülesanne on olla avatud ja sõbralik ning töötada selle nimel, et Eestis väärtustataks kõiki siin elavaid inimesi, ka neid, kes on siit pelgupaiga leidnud.
Loe Eesti LGBT Ühingu seisukohta nende kodulehelt. |
|
Võrdõigusvoliniku kantselei pakub maakonnakeskustes õigusnõustamist
Võrdõigusvolinik võtab õigusnõustamiseks vastu inimesi, kes kahtlustavad, et neid või nende lähedasi on koheldud ebavõrdselt nende soo, lapsevanemaks olemise, rahvuse, rassi või nahavärvuse, usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude, ametiühingu liikmelisuse või seksuaalse sättumuse tõttu.
Ebavõrdne kohtlemine ehk diskrimineerimine on näiteks see, kui inimest koheldakse võrreldes tema kolleegidega halvemini pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist. Samuti on keelatud maksta sama või võrdväärse töö eest naisele madalamat töötasu kui mehele. Tööle värbamisel ei tohi kandideerija rahvus saada takistuseks.
Nõustamise ajakava:
- 16. oktoobril kell 14.00-17.00 Põlvas
- 21. oktoobril kell 14.00-17.00 Kuressaares
- 22. oktoobril kell 10.00-12.30 Kärdlas
- 29. oktoobril kell 14.00-17.00 Jõhvis
Võimalusel palutakse registreeruda telefoni või e-kirja teel: 626 9059, info@svv.ee. Lisainfo võrdõigusvoliniku veebilehel. |
|
Kui soovid Eesti Inimõiguste Keskuse tegevusele ja eesmärkidele kaasa aidata, on selleks mitmeid võimalusi:
- Võid toetada keskust rahaliselt või aidata meid vabatahtliku tööga. Vaata lisa meie annetusportaalist anneta.humanrights.ee
- Võid annetada raha või Swedbanki preemiapunkte annetusportaalis “Ma Armastan Aidata”
- Võid tellida meilt inimõiguste ja võrdse kohtlemise alaseid koolitusi ning teenuseid. Täpsem teave telefonil 644 5148 või e-postil info@inimoigused.ee
|
|
|
|
|