Eesti käitus ebaseaduslikult pagulasseisundi määramisel
Eesti riik käitus vastuolus seadusega, kuna jättis tuvastamata, kas ümberpaigutatud sõjapõgenikud vastavad pagulasstaatuse kriteeriumitele või mitte.
Eesti riik soovib tagada ümberpaigutatutele võimalikult kiiret ja valutut üleminekut uuele elule. Kiirus ei saa olla aga põhjenduseks, mis jätta hindamata, kas tunnustada inimest pagulasena. Kaks Eestisse saabunud sõjapõgenikku palusid kohtul hinnata, kas Politsei- ja Piirivalveamet oleks pidanud hindama, kas neid tunnustada pagulastena. Pagulasena tunnustumaisega kaasneb tähtajaline elamisluba kolmeks aastaks, aga täiendava kaitse korral on neil õigus Eestisse jääda vaid aastaks, mis vähendab nende turvatunnet ning võimalusi Eesti ühiskonda paremini integreeruda. Looga saab end paremini kurssi viia kodulehel. Lisaks andis samal teemal Raadio 2-le täna intervjuu Eesti Inimõiguste Keskuse õigusekspert Anni Säär. |