Eesti Inimõiguste Keskuse nädalakiri 10/04/2014

Hea toetaja!

Euroopa Kohus tegi üleeile ajaloolise otsuse, kui tunnistas kehtetuks elektrooniliste andmete säilitamist käsitleva direktiivi. Kohtu hinnangul riivas see tõsiselt kodanike põhiõigusi. Esitasime sellega seoses viis küsimust Kari Käsperile, mille kohta saad lugeda käesolevast infokirjast.

Lisaks loe tänase võrdse palga päeva kohta, eelmisel nädalal tehtud positiivsetest varjupaigaotsustest ja Tallinnas toimunud Euroopa Noorteparlamendi Tudengisessioonist.

Head lugemist!

Kari Käsper Euroopa Kohtu otsusest: see on oluline verstapost liidu arengus

Euroopa Kohus tegi 8. aprillil otsuse, milles tunnistas andmete säilitamist käsitleva direktiivi kehtetuks. Kohtu hinnangul riivab direktiiv raskelt põhiõigusi eraelu austamisele ja isikuandmete kaitsele ning see riive pole vältimatult vajalik.

Direktiiviga, mis kehtib 2006. aastast, püüti tagada elektroonilise side andmete kättesaadavus, et ennetada, avastada, uurida ja menetleda raskeid kuritegusid, mis on eelkõige seotud organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga. Küsisime Eesti Inimõiguste Keskuse juhatajalt ja Tallinna Tehnikaülikooli Euroopa Liidu õiguse lektorilt Kari Käsperilt kohtuotsuse tähenduse kohta.

Loe vastuseid meie kodulehelt.

Sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste ja demokraatia küsimus

Tänasel võrdse palga päeval toimuvad üle Eesti arutelud, mille keskmes on sooline palgalõhe, mis on Eestis jätkuvalt Euroopa suurim. Palgaerinevuste põhjusteks peetakse soolist jaotumist hariduses ja tööturul, töö- ja pereelu ühitamise raskusi ning omajagu kriitikat on saanud ka tööandjate personalipraktikad. Suured käärid sissetulekutes meeste ja naiste vahel peegeldavad omakorda ühiskonnas aset leidvat diskrimineerimist ning ebavõrdsust tööturul, mis praktikas mõjutab enim naisi. Seega on palgalõhe temaatika otseselt inimõiguste ja demokraatia küsimus.

Tallinnas toimuvat arutelu otselülitusega maakondadesse saab jälgida ka veebiülekande vahendusel. Palgalõhe projekti korraldab Sotsiaalministeerium Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Lisainfot toimuva kohta leiab siit.

Kaitsevajadusega inimeste hulk kasvab

Eelmisel nädalal lõppes nelja varjupaigataotleja varjupaigamenetlus positiivselt ning isikutele anti kõigile kolmeaastane pagulasstaatus.

Nelja isiku positiivsed otsused ühel nädalal, näitab Eestisse jõudnud kaitsevajadusega inimeste kasvavat arvu. EIK-i hinnangul suureneb see arv järgnevatel aastatel veelgi. Kui 2013. aastal anti rahvusvaheline kaitse kokku seitsmele isikule, siis 2014. aasta algusest alates on kaitse saanud juba viis inimest ning kolme esimese kuuga on esitatud kokku 26 varjupaigataotlust.

Vastavalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusele on pagulane välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu.

Tallinnas toimus Euroopa Noorteparlamendi teine Tudengisessioon

4.-6. aprillil toimus Tallinnas Euroopa Noorteparlamendi II Tudengisessioon. Ürituse sihtgrupiks olid Eesti tudengid, kes said sessioonil platvormi arutada Euroopa noorte ees seisvaid olulisi probleeme. Seekordse ürituse teemaks oli innovatsioon.

Tudengisessioon tõi Tallinnasse kokku umbes 80 delegaati ja kokku üle 100 osaleja tervest Euroopast. Eesti Inimõiguste Keskust esindas Kari Käsper.

Vaata ürituse Facebooki lehte.