Käesolevas nädalakirjas teeme juttu vihakõne tagajärgedest ja vajadusest parandada seda puudutavat seadusandlust. Lisaks viitame välisministeeriumis esitletud arengukoostöö alasele uuringule, räägime siseministeeriumis toimunud pagulaskriisi teemalisest koosolekust, Soome LGBT organisatsiooni Seta Eesti külastusest ja meenutame noorsootöötajate väärtusteemalist seminari.
Head lugemist!
Vihakõne sallimine viib vihakuritegudeni
Vao pagulaskeskuses toimunud põleng tõstis taas päevakorrale vihakõne ja vihakuritegude temaatika. Nimelt ei võimalda praegu kehtiv karistusseadustik vihakõnega efektiivselt võidelda, sest selle sõnastus nõuab, et vihakõnega peab kaasnema ka otsene oht inimese elule ja tervisele.
Eesti Inimõiguste Keskus tegi 3. septembril avalduse, kus osutas, et vihakõne sallimine viib varem või hiljem vihakuritegudeni ning seadusetäht vajab ülevaatamist. Õhtuses “Aktuaalses kaameras” võttis samal teemal sõna siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort ning vajadust sätted üle vaadata möönis päev hiljem ka justiitsminister Urmas Reinsalu.
Tegelikult tunnistas riik juba ammu, et seaduse sõnastus ei vasta nõuetele. Nimelt on Eestil Euroopa Liidu liikmena 2008. aasta rassismi raamotsusest tulenevalt kohustus muuta vaenule kihutamine karistatavaks. Inimõiguste keskus on sellele varem juhtinud tähelepanu nii inimõiguste aastaaruandes kui ka eelmisel aastal justiitsministeeriumile esitatud arvamuses. Loodetavasti saab vihakõne ja vihakuritegude temaatika nüüd piisava tähelepanu osaliseks.
Välisministeeriumis esitleti 8. septembril arengukoostöö teemalise avaliku arvamuse uuringu tulemusi, millest selgus, et 74% Eesti elanike ja 98% arvamusliidrite arvates peaks Eesti vaesemaid ja vähemarenenud riike abistama. Aastatega on oluliselt kasvanud ka teadlikkus arengukoostöö ja humanitaarabi kohta.
Uuringu eesmärgiks oligi kaardistada Eesti elanike ja arvamusliidrite teadlikkust ning hoiakuid seoses arengukoostöö ja humanitaarabiga ning selle raames küsitleti aprillis ja mais 1000 elanikku ja 50 arvamusliidrit. Sarnane uuring viidi läbi ka 2005. ja 2008. aastal.
Siseministeeriumis toimus pagulaskriisi teemaline kommunikatsioonikoosolek
Eile kohtusid siseministeeriumis pagulastega tegelevate riigiasutuste ja kodanikuühenduste esindajad, et arutada, kuidas pagulaskriisi ja sõjapõgenike vastuvõtmisega seonduva kommunikatsiooni osas koostööd teha. Eesti Inimõiguste Keskust esindas meie kommunikatsioonijuht Johannes Merilai.
Kohtumisel osalenud siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt möönis kommunikatsiooniprobleeme, kuid avaldas lootust, et koostöös kodanikuühendustega on võimalik need seljatada. Valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõunik Ilmar Raag andis ülevaate riigi seisukohtadest pagulaskriisi lahendamisel ja tutvustas valitud kurssi. Vabaühenduste esindajatel oli võimalus oma mõtteid esitada ja võimalikele murekohtadele osutada.
Keskus tutvustas Soome LGBT organisatsioonile Eesti inimõiguste olukorda
5. septembril külastasid Eesti LGBT Ühingut Soome LGBT organisatsiooni Setaesindajad, kellega arutati Eesti ja Soome olukorda, jagati kogemusi ja arutati koostöövõimalusi. Lisaks Geikristlaste Kogule tutvustas Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kelly Grossthal soomlastele keskuse tegemisi ning viimase aja inimõiguste alaseid arenguid Eestis. Külalisi huvitasid eestlaste hoiakud LGBT kogukonna suhtes, kooseluseaduse arengud, samuti vahetati mõtteid pagulaskriisi teemal.
Väärtusteemaline seminar Eetikakohvik – Teadmiste Pada on järelvaadatav
25. ja 26. augustil toimus Tartus noorsootöö väärtuste teemaline seminar Eetikakohvik – Teadmiste Pada. Seminari eesmärgiks oli tekitada arutelu inimõiguste, võrdsete võimaluste ja väärtuste teemal. Samuti tutvustatati noortega töötavatele inimestele viise ja meetodeid, kuidas neid teemasid oma igapäevatöös kajastada. Eesti Inimõiguste Keskuse poolt osalesid seminaril esinejatena Marianne Meiorg ja Kelly Grossthal.
