Inimõiguste keskus kogub jätkuvalt annetusi, et aidata varjupaigataotlejate kinnipidamiskeskuses viibivaid abivajajaid. Iga annetatud summa on selle juures suureks abiks!
Teiste teemadena leiad käesolevast uudiskirjast viited Mari-Liis Sepperi võrdõigusvoliniku ametiaja lõppedes antud tuumakale intervjuule, koolikiusamist käsitlenud uuringule ning kirjutisele vihakõnest ja sõnavabadusest.
Head lugemist!
Inimõiguste keskus kogub annetusi varjupaigataotlejate nõustamiseks
Eesti Inimõiguste Keskus vajab toetust kinnipidamiskeskuses viibivate varjupaigataotlejate nõustamiseks! Pakume taotlejatele tasuta õigusabi, kuid meil pole enam suhtlust vahendavate tõlkide jaoks raha.
Olukorra lahendamiseks lõime me “Ma Armastan Aidata” keskkonnas annetusalgatuse. Praeguseks oleme kogunud raha nelja abivajajaga suhtlemiseks, kuid meie nõustajad suudaksid aidata rohkem inimesi. Igast annetatud summast on suur abi!
Mari-Liis Sepper andis Feministeeriumile ametiaja lõppedes sisuka intervjuu
Feministeerium vestles eelmise nädala lõpus ametist lahkunud võrdõigusvoliniku Mari-Liis Sepperiga tema ametiajal korda saadetust ning Eesti feminismi arengutest ja väljakutsetest. Rääkides suurematest võrdõiguslikkuse alastest probleemidest Eestis, tõi Sepper välja soolise ebavõrdsuse, soopõhise vägivalla, sallimatuse ning puuetega inimeste ligipääsetavuse küsimuse. Mujal Euroopas on võrdõigusküsimustes aastakümnete pikkune kohtupraktika, aga meie oleme alles selle tee alguses.
“Erinevus rikastab” avaldas koolikiusamist puudutava uuringu
Korraldatud uurimuse eesmärk oli kaardistada ja mõista kiusamise ulatust ning selle iseloomu Eesti 5.-9. klasside õpilaste hulgas. Uuringu tulemusena selgus, et viimase aasta jooksul oli kiusamise ohvriks langenud pea viiendik õpilastest ning kiusamisviisidest kogeti kõige sagedamini verbaalset ja kaudset kiusamist.
Koolikiusamise vähendamise võimalustena märgiti uuringus kiusamise märkamist ja kohest reageerimist, sallivuse ja hoolivuse suurendamist, selgete reeglite ja tagajärgede kehtestamist, huvihariduse kättesaadavaks muutmist ning õpetust vaimse vastupanuvõime suurendamiseks.
Uuringu viis läbi Eesti – Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut ning sellega saab tutvuda “Erinevus rikastab” veebilehel.
Kari Käsper kirjutas Hea Kodaniku värskes numbris vihakõnest
Mis on vihakõne? Millal saab sõnavabadus piirid? Kui paljusid inimesi võib korraga solvata? Mida silmas pidada vihakõne vahendamisel? Neile küsimustele vastas Eesti Inimõiguste Keskuse juht Kari Käsper Hea Kodaniku sügisnumbris.
Vihakõnel ehk vaenu õhutamisel pole ühest ja universaalselt aktsepteeritud definitsiooni. Nii nagu teistegi kuritegude puhul, käsitletakse erinevates riikides erinevalt, kui rangelt on vaenu õhutamine kriminaliseeritud. Ka Eestis on see keelatud, aga paraku niivõrd ebaõnnestunud sõnastusega, et tegelikult pole kedagi karistada võimalik.
