Eesti Inimõiguste Keskuse nädalakiri 07/08/2014

Hea toetaja!

Inimõiguste keskuse nädalakiri on suvepuhkuselt tagasi ja toob teieni taas palju huvitavat. Peateemaks on seekord Arvamusfestivali esimesel päeval korraldatav inimõiguste lava. See on keskuse, võrdõigusvoliniku kantselei ja puuetega inimeste koja koostöös sündiv ettevõtmine, mis toob huvilisteni neli arutelu inimõiguste tähenduse üle.

Veel tutvustame meie kodulehe kooseluseadusele pühendatud alalehte, kuhu koondasime olulisema info eelnõu ja sellega seotud teemade kohta. Lisaks kordame oma talvist teadet, et meie pagulaste õiguskliinik on valmis andma tasuta õigusabi Ukrainast saabuvatele varjupaigataotlejatele.

Need ja teised teemad leiad juba altpoolt.

Head lugemist!

Arvamusfestivalil arutletakse inimõiguste tähenduse üle

Eesti Inimõiguste Keskus, võrdõigusvoliniku kantselei ja Eesti Puuetega Inimeste Koda kutsuvad 15. augustil Arvamusfestivali inimõiguste lava juurde arutlema inimõiguste ja igapäevaelu kokkupuutepunktide üle. Lava asub festivali Tallinna maantee poolse sissepääsu juures ning on kõigile hästi ligipääsetav.

Millised õigusi tuleks tänapäeval üldse inimõigusteks pidada? Kas töötamine on puudega inimesele privileeg või kohustus? Kas ja kui palju puudutab inimeste võrdne kohtlemine ettevõtteid? Lapsed on ühiskonna jaoks väärtus – kas seda on ka lastega naised? Nendele ja teistele küsimustele otsitakse vastuseid päeva jooksul toimuvates aruteludes.

Inimõiguste lava info ja programm Arvamusfestivali kodulehel.
Inimõiguste lava üritus Facebookis.

EIK-i õiguskliinik on valmis aitama Ukraina varjupaigataotlejaid

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR) viitab, et relvakonflikti tõttu on Ukrainast Venemaale lahkunud üle 730 000 inimese. Veel 117 000 inimest on riigisiseselt ümberasustatud. Suurema osa neist moodustavad Ida-Ukraina põgenikud.

Väheste asjadega põgenevad inimesed seisaksid oma kodudes silmitsi ohuga jääda võitlevate vägede risttule alla. Samuti on põgenikel hirm tagakiusamise ja sunniviisilise värbamise ees ning nad kurdavad inimröövide, väljapressimise ja ahistamise üle oma kodukandis. Paljud kodud ja taristud on saanud kannatada ning samuti napib elanikele elementaarseid teenuseid. UNHCR viitab, et Ukraina valitsus peaks tegema ettevalmistusi, mis võimaldaks põgenikel talve üle elada. Praegu pole ajutiste varjupaikade olukord külmadeks talvekuudeks sobilik.

Paljud riigisiseselt ümberasustatud inimesed on leidnud varjupaikade asemel peavarju oma sugulaste ja sõprade juures või rendivad ajutist ulualust. Teised on riigist lahkunud ja otsivad mujal paremaid võimalusi. Suur osa neist ei taotle pagulasstaatust, vaid püüavad leida muid ajutisi või püsivaid võimalusi.

Üha enam ukrainlasi jõuab seetõttu ka Eestisse. Inimõiguste keskuse pagulaste õiguskliinik on valmis pakkuma tasuta õigusabi ja konsultatsioone seda vajavatele ukrainlastele, kes soovivad taotleda siin varjupaika.

Õiguskliiniku kohta saad lisainfot siit.

EIK-i veebilehel valmis kooseluseadusele pühendatud alaleht

Kooseluseaduse eelnõu on tekitanud ühiskonnas suurt vastukaja. Seetõttu lõi Eesti Inimõiguste Keskus oma kodulehele alalehe, mis koondab oluliseima info eelnõu ja seda puudutavate teemade kohta.

Lehelt saab vaadata meedias ilmunud arvamusi, lugeda küsimusi ja vastuseid, tutvuda eelnõu kohta õiguskomisjonile esitatud arvamustega ning vaadata kevadel riigikogus toimunud esimese lugemise hääletustulemusi. Lisaks leiab sealt temaatilised faktilehed, mis annavad kerkinud küsimustele lühikesed ja kiired vastused ning sobivad hästi printimiseks ja jagamiseks.

Vaata kooseluseaduse alalehte keskuse kodulehel.

Kari Käsper kirjutas Sirbis puude käsitlemisest inimõiguste võtmes

Juuli lõpus ilmunud Sirbis räägiti erivajadustega inimeste ja kultuuri kokkupuutepunktidest. Teiste hulgas kirjutas seal inimõiguste keskuse juhataja Kari Käsper, kelle artikkel “Head aega, haletsus!” keskendus puude käsitluse muutumisele tervishoiu alasest inimõiguste keskseks.

Varem nähti probleemi puudega inimeses: teatud funktsiooni puudumise tõttu ei osale ta ühiskonnas nagu teised. Traditsioonilisest lähenemisest puudele on parem inimõigustel põhinev arusaam, mille kohaselt on puue sotsiaalne konstruktsioon ja sel pole füüsiliste või vaimsete funktsioonide vaegusega kuigi palju ühist. Katki pole mitte inimene, vaid ühiskond.

Loe artiklit Sirbi veebilehel.

Inimõiguste keskus sai ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu konsultatiivstaatuse

Mai lõpus teatasime, et ÜRO vabaühenduste komitee soovitas anda Eesti Inimõiguste Keskusele Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (ECOSOC) konsultatiivstaatuse. Juulis kinnitas nõukogu selle otsuse ning inimõiguste keskus sai ligipääsu nii Majandus- ja Sotsiaalnõukogule kui teistele ÜRO allasutustele.

ÜRO tunnustab tehtud otsusega inimõiguste keskust riigist sõltumatu inimõiguste valvekoerana. Samas seab see keskusele kohustuse panustada ÜRO töösse ning jätkata oma tegevust Eesti inimõiguste aruande väljaandmisel, variraportite koostamisel ja vähemusgruppide inimõiguste kaitsel.

ECOSOC on ÜRO peamine majandus- ja sotsiaalküsimustega tegelev organ. Selle ülesandeks on edendada majandusarengut, inimõiguste kaitset ja rahvusvahelist koostööd erinevates sotsiaalvaldkondades ning koordineerida ÜRO eriagentuuride, programmide ja fondide tegevust. Nõukogu algatab või viib läbi uurimusi, annab soovitusi, valmistab ette konventsioone ning korraldab rahvusvahelisi konverentse.