Eesti Inimõiguste Keskuse nädalakiri 05/02/2015
Hea toetaja!
Eesti Inimõiguste Keskus avas sel nädalal annetusportaali, kus kõik inimõiguste kaitsest hoolivad inimesed saavad annetuste või vabatahtliku tööga meie tegevusse panustada.
Veel tuleb uudiskirjas juttu europarlamendile tehtud avalikust pöördumisest, Riigikohtu otsustest varjupaigataotlejate kinnipidamise osas ning võrdõigusvoliniku hinnangust töövahendusportaalide praktikale. Muidugi esitame ka mõned lugemissoovitused hiljuti ilmunud tähelepanuväärsetest artiklitest. Head lugemist!
|
|
 |
Eesti Inimõiguste Keskus avas annetusportaali
Eesti Inimõiguste Keskus avas annetusportaali, mille kaudu saab panustada keskuse tegevusse inimõigusi tähtsustava Eesti nimel. Portaal asub aadressil anneta.humanrights.ee.
Inimõiguste keskuse juhataja Kari Käsperi sõnul aitab avatud annetusportaal muuta keskuse tööd mõjusamaks: “Inimõiguste alane töö sõltub suuresti projektipõhisest rahastamisest, mis seab meie tegevusele praegu piiranguid. Me ei saa alati tegeleda sellega, mida peame oluliseks.”
Meie kodulehelt leiab näiteid mõju kohta, mida Eesti Inimõiguste Keskus oma töös saavutanud on:
- oleme aidanud tõsta LGBT inimeste ja teiste vähemuste võrdse kohtlemise oluliseks ühiskondlikuks teemaks, mis lõppes kooseluseaduse vastuvõtmisega eelmisel aastal;
- oleme nõustanud enamikku Eestist varjupaika otsivaid inimesi, hoides ära tagasisaatmise tõttu tekkiva ohu nende elule või tervisel;
- oleme jälginud riigis inimõiguste vallas toimuvat ning avaldanud igal aastal Eesti inimõiguste aastaaruande.
“Euroopa poliitilises olukorras, kus pead tõstab äärmuslus, on oluline mõista, et inimõigused ei ole enesestmõistetavad. Annetusportaali kaudu saab igaüks anda oma panuse, et hoida ja luua ühiskonda, kus tema inimõigused on esikohal,” sõnas inimõiguste keskuse annetusportaali eestvedaja Egert Rünne.
Keskuse eesmärk on anda Eesti inimestele võimalus ise inimõiguste tagamisele kaasa aidata. Aaadressil anneta.humanrights.ee saab annetada nii ühekordselt kui püsimakse või vabatahtliku tööga.
Annetusportaali valmimist rahastasid Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. |
|
JUSTICIA võrgustiku avalik pöördumine Euroopa Parlamendile
Jaanuari lõpus tegi JUSTICIA võrgustik, mille liige on ka Eesti Inimõiguste Keskus, avaliku pöördumise Euroopa Parlamendile seoses selle põhiõiguste komitee raportööri aruandega uue riigiõigusabi reguleeriva direktiivi osas. Avalik pöördumine kiidab arenguid kriminaalmenetluses osalevate isikute õiguste ühtlustamises, kuid samas kutsub Euroopa Parlamenti üles tähelepanelikkusele. Pöördumine toob välja viis võtmeküsimust, millele väljatöötatav direktiiv peab kindlasti vastama, et kaitse rollis oleva menetlusosalise õigused oleksid võimalikult tõhusalt kaitstud.
Avaliku pöördumise tervikteksti leiab siit. |
|
Töövahendajad peavad lõpetama diskrimineeriva praktika
Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper saatis internetipõhistele töövahendusportaalidele märgukirja, milles juhtis tähelepanu sellele, et töölesoovijate soo, laste olemasolu, vanuse ning rahvuse kohta info küsimine ning selle järgi kandidaatide valimine on diskrimineeriv praktika. Selline teguviis aitab otseselt kaasa tööle kandideerijate diskrimineerimisele personalivaliku tegemisel.
„Portaalides täna kasutusel olevad eluloovormid ja otsingufiltrid teevad võimalikuks selle, et tööandja saab värbamisel välistada inimesed, kes talle isiklike eelarvamuste tõttu ei sobi. Eelkõige puudutab selline põhjendamatu välistamine väikelapsevanemaid, naisi, samuti üle 50-aastaseid kandideerijaid, kelle suhtes on tööandjatel pahatihti negatiivseid eelhoiakuid,“ märkis Sepper. Võrdõigusvoliniku sõnul peavad parima kandidaadi valimisel olema määravad vaid inimese haridus, oskused, teadmised ning töökogemus.
Vaata lähemalt võrdõigusvoliniku kantselei uuelt veebilehelt. |
|
Riigikohus tegi kaks otsust varjupaigataotlejate kinnipidamise asjus
Riigikohus avalikustas jaanuari lõpus halduskolleegiumi kohtumäärused kahe valgevenelasest varjupaigataotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamise suhtes. Kolleegium leidis, et varjupaigataotlejate kinnipidamiskeskusesse paigutamine on õigustatud, kui on tuvastatud põgenemise oht. Kohaseks põhjendusteks on ka näiteks tõendite hävitamise või tunnistajate mõjutamise oht.
Kinnipidamisaluste äralangemisel tuleks varjupaigataotleja koheselt vabastada. Vastasel juhul on taotlejal õigus taotleda kohtu loa tühistamist või vaidlustada kaebusega haldusorgani tegevusetust asjaolude väljaselgitamisel. Samuti nõuda kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamist aja eest, mil kinnipidamine ei olnud enam vajalik või mil haldus oli isiku kinnipidamiskeskuses viibimise ajal asjaolude väljaselgitamisel õigusvastaselt tegevusetu.
Kõnealuste Riigikohtu määrustega saab tutvuda siin ja siin. |
|
Kui soovid Eesti Inimõiguste Keskuse tegevusele ja eesmärkidele kaasa aidata, on selleks mitmeid võimalusi:
- Võid toetada keskust rahaliselt või aidata meid vabatahtliku tööga. Vaata lisa meie annetusportaalist anneta.humanrights.ee
- Võid tellida meilt inimõiguste ja võrdse kohtlemise alaseid koolitusi ning teenuseid. Täpsem teave telefonil 644 5148 või e-postil info@inimoigused.ee
|
|
|
|
|
