Eesti Inimõiguste Keskuse nädalakiri 02/05/2014

Hea toetaja!

Esmaspäeval esitleb Eesti inimõiguste Keskus järjekorset inimõiguste aastaaruannet, kus analüüsitakse möödunud aasta poliitilisi ja seadusandlikke arenguid ning antakse soovitusi tulevikuks. Lisaks räägime käesolevas uudiskirjas puuetega inimeste ja põgenike õiguste kaitsest ning internetivabadusest.

Head lugemist!

Eesti Inimõiguste Keskus esitleb esmaspäeval inimõiguste aastaaruannet

Esmaspäeval esitleb Eesti Inimõiguste Keskus Euroopa Liidu majas kuuendat inimõiguste aastaaruannet “Inimõigused Eestis 2013”. Aruandes analüüsitakse möödunud aastal toimunud poliitilisi ja seadusandlike arenguid pea kõigis Euroopa inimõiguste konventsioonis sisalduvates inimõiguste valdkondades. Lisaks antakse ülevaade asjakohastest uuringutest ja statistikast ning tuuakse näiteid. Peatükid lõppevad konkreetsete soovitustega olukorra parandamiseks.

Pressikonverentsil tutvustavad aastaaruande huvitavamaid leide selle toimetaja Kari Käsper ning peatükkide autorid Anni Säär, Ann Väljataga ja Kristi Rekand. Aruande koostamist ja avaldamist toetasid Kultuuriministeerium, Rootsi Inimõiguste Sihtasutus ja eraisikutest annetajad.

Eelmiste aruannetega saab tutvuda EIK-i kodulehel. Esmaspäevast saab seal avalikuks ka tänavune aastaaruanne.

Tallinnas toimus kõrgetasemeline internetivabaduse konverents

Eelmisel nädalal toimus Tallinnas kahepäevane internetivabaduse koalitsiooni konverents, kus arutati, kuidas tagada vaba ja turvalise interneti areng ka tulevikus.

Konverentsil osalesid president Toomas Hendrik Ilves, Rootsi välisminister Carl Bildt, Soome välisminister Erkki Tuomioja ja teised. Inimõiguste keskust esindas meie nõukogu liige Katrin Nyman Melcalf, kes osales internetikasutajate inimõigustest rääkinud paneelis.

Toimunud konverentsi kohta saab lähemalt lugeda selle kodulehelt.

Puuetega inimeste õiguste kaitseks loodi komitee

Eesti Inimõiguste Keskus ja mõttekoda Praxis panid aluse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalve komitee loomisele. Sotsiaalministeeriumi rahastatud algatuse kaudu luuakse eeldused valitsussektorist sõltumatuks puuetega inimeste õiguste olukorra monitoorimiseks ning poliitikakujundajatele tagasiside andmiseks.

Eesti Inimõiguste Keskuse juht Kari Käsper toonitas, et arusaam puude olemusest on maailmas muutumas: „Uus, inimõiguste põhine lähenemine puudele tähendab, et puue pole kinni inimeses, vaid on ühiskonna probleem. Puudega inimeste osalemist ühiskonnas ei takista mitte konkreetse funktsiooni puudumine vaid ühiskonnakorraldus. Hoonete ja sõidukite disain, organisatsioonide ülesehitus ja protsessid, samuti ka hoiakud, mis takistavad puudega inimesi ühiskonnas täisväärtuslikult osalemast“.

Vaata lisa ka Puuetega inimeste õiguste komitee kodulehelt.

FRA esitas ettepanekud parandamaks puuetega inimeste võimalusi osaleda valimistel

Euroopa Liidu Põhiõiguste amet (FRA) avaldas aruande, kus leitakse, et õiguslikud, halduslikud ja juurdepääsetavust puudutavad tõkked võivad endiselt takistada puuetega inimesi valimistel osalemast. Puuetega inimesed on aktiivsed kodanikud, kes tahavad osaleda poliitilises elus eeldusel, et neile tagatakse selleks sobivad võimalused.

„Poliitikas osalemine on põhiõigus, mida kõik peaksid saama võrdselt kasutada,” märgib FRA direktor Morten Kjaerum. „Põhiõiguste Ameti aruandes juhime tähelepanu sellele, et puuetega inimeste demokraatlikke õigusi võivad kahjustada mitmesugused tõkked. Kuna Euroopa Parlamendi valimised on ukse ees, on praegu õige aeg meelde tuletada, et EL vajab muutust, mis võimaldaks kõigil puuetega inimestel osaleda võrdväärselt meie ühiskonna poliitilises elus.”

Loe FRA ettepanekute kohta lähemalt.

Euroopa vabaühendused juhivad avalikus kirjas tähelepanu põgenike ebainimlikule kohtlemisele

Eesti Inimõiguste Keskus saatis koos 30 Euroopa vabaühendusega Euroopa Liidu juhtidele avaliku kirja, milles nõutakse ühise ja inimliku varjupaigasüsteemi kujundamist, mis aitaks päästa elusid. Praegu peavad paljud Euroopasse jõudvad põgenikud, kes võitlevad enda ellujäämise nimel, seisma seejuures silmitsi diskrimineerimise ja ebainimliku kohtlemisega.

Avalduses leitakse, et põgenikud vajavad ohutut pääsu Euroopasse, kus oleks nende vastuvõtmisel ühised standardid ning piiride kaitsmisel peetaks silmas ka elude päästmist. Põgenikud peaksid seejuures saama valida, millises riigis nad varjupaika taotlevad.

Loe saksakeelset ühisavaldust.