Kuupäev:	17. november 2023
Algusaeg:	09:30
Asukoht:	Paadi 5, Tallinn, Eesti (vaata kaardil)

Eesti Inimõiguste Keskus kutsub huvilisi seminarile, kus käsitleme kolme päevakajalist teemat nii Euroopas kui Eestis.

Alustuseks avame seminaril Miia lugu, kes leidis end pärast ahistamisest teatamist laimusüüdistustega kohtupingist. Seejärel saame ülevaate Euroopa Liidu strateegiliste vaigistushagide (SLAPP) algatuste paketist. Seminari lõpetab keskuse pagulasvaldkonna juristi ülevaade päevakajalistest probleemidest varjupaigamenetluses.

Osalema on oodatud juristid, advokaadid, õiguskaitse eksperdid, vabaühenduste esindajad, ametnikud ja ajakirjanikud ning ka teised, kellel teemaga puutumus või selle vastu huvi.

Seminar toimub 17. novembril Tallinnas Hestia hotellis (Paadi 5). Vajalik registreerumine. NB! Registreerumine on lõppenud, huvi korral kirjuta kelly.grossthal@humanrights.ee

Päevakava

09.30 Kohvipaus, registreerumine
10.00 Inimõiguste keskuse tervitussõnad
10.10 Ahistamisest teatamise eest kohtusse? Miia lugu
Meris Velling, Advokaadibüroo Liverte vandeadvokaat
11.30 SLAPP-i arengud Euroopa Liidus (inglise keeles, virtuaalselt)
Linda Ravo, huvikaitse vanemekspert, Liberties
12.00 Lõuna
13.00 Kas kohtust saab varjupaika? Tagakius, sõjad ja erilised kaasused varjupaigamenetluses Eesti kohtutes ja inimõiguste giidi tutustus.
Uljana Ponomarjova, Eesti Inimõiguste Keskuse pagulasprogrammi jurist
14.30 Lõpp

Seminaril käsitletavad teemad

Vaigistamisest Eesti kontekstis

Tudeng koostas petitsiooni rassistlikke väljendusi kasutava saatejuhi vastu ja leidis end seetõttu pikast kohtuprotsessist. Noor sportlane Miia jagas väidetavat ahistamiskogemust koolidirektoriga ja treener esitas tema kohta seepeale laimukaebuse koos kahjuhüvitise nõudega.

Vandeadvokaat Meris tutvustab peamiselt Miia looga kaasnenud õiguslikke ja ühiskondlikke probleeme. Kohus on tänaseks öelnud, et Miia võis oma kogemust jagada koolidirektoriga, kuid ringkonnakohus saatis asja tagasi arutada maakohtule, et selgeks teha, kas ta tohtis ahistamiskogemust jagada ka meedia ja poiss-sõbraga.

Tasub mõista, et nn laimuhagi võib kujuneda üheks taasohvristamise viisiks. Võimalik vastutus “laimuhagi” ees heidutaks ohvreid ahistamisjuhtumitest mitte teavitama. See oleks vastuolus kõikide rahvusvaheliste ja siseriiklike standarditega, millest lähtuvalt püütakse seksuaalset ahistamist ühiskonnas vähendada ja välja juurutada.

Loe temaatilist postitust Liverte advokaadibüroo kodulehel

Euroopa Liit ja SLAPP

Euroopa Liit on välja tulnud strateegiliste vaigistushagide teemalise algatuste paketiga (inglise keeles: Strategic Lawsuit Against Public Participation; SLAPP). Mitmes EL riigis on mõne teema eest seisnud või seda kajastanud ajakirjanikud, vabaühendused ja kodanikuaktivistid pidanud kogema seda, et puudutatud isikud on neid vaigistamiseks kohtusse kaevanud ehk kasutanud SLAPP-i. Euroopa Liidu arengutest räägib seminaril keskuse partnerorganisatsiooni, Euroopa vabaühenduse Liberties ekspert Linda Ravo.

Liberties (The Civil Liberties Union for Europe) on inimõiguste ja kodanikuvabaduste eest seisev Euroopa vabaühendus, millel on kontorid nii Brüsselis kui Berliinis ja liikmed pea kõigist EL-i liikmesriikidest. Eestist on Libertiesi liikmeks inimõiguste keskus.

Tagakius, sõjad ja erilised kaasused varjupaigamenetluses Eesti kohtutes

Inimõiguste keskus on ÜRO pagulasameti UNHCR rakenduspartner Eestis: aitame tagada varjupaigamenetlust, mis oleks rahvusvaheliste kohustustega kooskõlas.

Varjupaigamenetluses on võrdlemisi tavalise käiguga kaasuste kõrval ka selliseid, mis toovad välja meie süsteemide kitsaskohad. Mida tegelikult tähendab näiteks õigus olla ära kuulatud (HMS § 40 alusel)? Viimastel aastatel on mitu kohtuasja seotud menetluslike tagatistega, mis on mõeldud erivajadustega kaitse taotlejatele. Lisaks saavutasid meie keskuse juristid sel aastal strateegilise võidu Riigikohtus, mis tähendas interneti ja isiklike telefonide kasutamise lauskeelu lõpetamist kinnipidamiskeskuses.

Seminari rahastavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning ÜRO pagulasamet UNHCR.

Anneta inimõiguste heaks!

Halvad asjad juhtuvad seetõttu, et head inimesed on liiga passiivsed. Kui ka Sind on häirinud sallimatus ja inimõigustele vastandumine, siis tegutse!

Annetan