Võtmeteemad
- Maksumuudatuste ja avaliku sektori kärbete puhul pole arvestatud nende mõjude kuhjumise ning ebavõrdse jaotumisega. Maksupoliitilistest muudatustest võidavad kõige enam kõrgemapalgalised.
- Avalike teenuste mahu ja kättesaadavuse vähenemine suurendab inimeste igapäevakulutusi, mida omakorda mõjutavad inflatsioon, ostujõu langus ja palgatõusu ebaühtlane jaotumine. Kõige suuremas ohus on juba praegu haavatavate ühiskonnagruppide toimetulek.
- Avaliku huvi asemel on valitsus seadnud esikohale ettevõtlushuvid, luues suurettevõtjatele võimaluse mõjutada seadusloomet teiste huvigruppide vajadusi arvestamata ning analüüsimata arvukate muudatusettepanekute laiemaid mõjusid.
Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad
Aastatel 2025‒2026 on rakendunud või rakendumas mitmed maksu- ja aktsiisimuudatused, mis kehtestatakse valdavalt kõigile samadel alustel ning ilma erisusteta haavatavas olukorras inimestele. Käesoleval aastal tõsteti käibemaksu standardmäär 24%-ni[1], uue maksuna kehtib mootorsõiduki- ehk automaks[2] ning mootorsõiduki esmakordsel registreerimisel tuleb maksta registreerimistasu. Suurenenud on alkoholi, tubakatoodete, elektrienergia ning mitmete kütuste aktsiisimäärad.[3] Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt jääb aktsiiside tõstmise hinnamõju väikeseks[4], kuid Mõttekoja Praxise hinnangul mõjutab leibkondade kulutusi kõige enam käibemaksu ja bensiini aktsiisi samaaegne suurendamine.[5]
Sotsiaalmajanduslikult haavatavamate inimeste toimetulekut mõjutavad kõige rohkem tulumaksumäära tõstmine 20%-lt 22%-ni käesoleval aastal ning maksuvaba tulu arvestamine sissetulekute suurusest sõltumatuna alates 2026. aasta 1. jaanuarist[6] (ulatuses 700 eurot kuus varasema 654 euro asemel). Viimase positiivne mõju on Praxise analüüsi kohaselt märgatavam eeskätt keskmise ja kõrgema sissetulekuga tööealiste ja töötavate inimeste jaoks, suurendades sissetulekute ebavõrdsust nii elanikkonnas tervikuna kui ka haavatavate gruppide sees.[7]
Riigieelarve puudujäägi vähendamiseks ja kulude piiramiseks on valitsus otsustanud kärpida mitmeid avaliku sektori tööjõu- ja majandamiskulusid ning tegevus- ja sihtotstarbelisi toetusi.[8] Riigi ametiasutustele, sihtasutustele ja riigiettevõtetele on perioodil 2025‒2027 nähtud ette 10% eelarvekärped. Haavatavaid gruppe mõjutavad seejuures kõige enam Sotsiaalkindlustusameti menetlustähtaegade pikenemine, vabaühenduste strateegilise partnerluse toetuste vähenemine veerandi võrra Sotsiaalministeeriumi eelarves (sh vaimse tervise, laste heaolu ja sotsiaalvaldkonnaga seotud muud tegevused), üldhariduse-, noorte- ja keelevaldkonna 15,6 mln eurone kärbe (sh noorteorganisatsioonide tegevustoetustele) ning kohalike omavalitsuste huvihariduse toetuse vähendamine 10% võrra.[9] Tervisevaldkonnas tõsteti 2025. aastal ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu, retseptitasu ning voodipäevatasu, vähendati aga patsiendi omaosalust statsionaarses õendusabis. Käesolevast aastast lõpetatakse üksi elava pensionäri toetuse maksmine ööpäevaringse hooldusteenuse saajatele.
Maksumuudatuste ja eelarvekärbete elluviimisel on jäetud tähelepanuta nende mõjude kuhjumine ning ebaühtlane jaotumine.[10] Eeskätt väheneb sotsiaalmajanduslikult niigi raskemas seisus olevate leibkondade toimetulek[11], kuna madala sissetuleku ja kõrge vaesusriski puhul raskendab hakkamasaamist ka sissetuleku paarikümne-eurone vähenemine.[12] Avalike teenuste mahu ja kättesaadavuse kahanemine kärbete tõttu suurendab inimeste igapäevakulutusi, mida on juba varasemalt mõjutanud inflatsioon, ostujõu vähenemine ja palgatõusu ebaühtlane jaotumine. Riigi eelarvepoliitiliste valikute tulemusel kahanevad eeskätt just haavatavamate gruppide võimalused enda sotsiaalseid õigusi teostada, kuid ka riigi võimekus majanduskeskkonna mõjusid riskigruppide jaoks leevendada.
Seadusandlikud arengusuunad
Aruande koostamise ajaks on Riigikogus läbinud esimese lugemise töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on luua võimalus paindliku tööaja kokkulepete sõlmimiseks. Paindliku tööaja korral on tööandja kohustatud tagama töötajale minimaalselt 10 tundi tööaega seitsme päeva jooksul vähemalt 1,2-kordse tunnitasu alammääraga.[13] Eelnõu seletuskirjas on toodud välja oht, et mõni tööandja võib survestada töötajaid kokkuleppega nõustuma ning varem täistööajaga töötanute koormus ja sissetulek seetõttu vähenevad. Eesti Ametiühingute Keskliidu hinnangul muutuksid töötaja töökoormus ja sissetulek eelnõu vastuvõtmisega ettearvamatuks, töötaja jaoks puuduks töösuhtes paindlikkus, ettevõtlusriskid kanduksid töötajale ning paindliku tööajaga kaoksid ületunnitöö ja -tasu.[14] Keskliidu juht Kaia Vask rõhutab, et töötaja pole tööandjaga võrdsel positsioonil ning seetõttu ei saa rääkida töötingimuste muutmise puhul töötaja vabatahtlikkusest.[15] Seaduseelnõu seletuskirjast on samuti näha, et muudatuse soovimatud mõjud võivad tuua töötajale kaasa ulatuslikumaid negatiivseid tagajärgi kui tööandjale.[16]
Seadusandlikke suundumusi tervikuna iseloomustab aga ettevõtlushuvide oluline mõju riigijuhtimisele, mille üheks märkimisväärsemaks ilminguks on 2025. aasta märtsis peaministri algatusel Riigikantselei juurde loodud nn efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda.[17] Viimase liikmeskonnast enamik on praegu või olnud varasemalt valitsuserakondadega liikmete, kandidaatide või rahastajatena seotud.[18] Peamiselt suurettevõtjatest koosnev kollektiiv pole ametlikult ei riigiasutus ega ka huvirühmade kohtumise vorm, kuid omab seadusloomele pretsedenditult suurt mõju: esimese seitsme kuuga on valitsuse vahendusel jõudnud seaduseelnõudes Riigikokku üle 360 nõukojalt laekunud muudatusettepaneku.[19] Algatuste maht ja menetluskiirus raskendavad teiste huvirühmade õigeaegset reageerimist ning konkreetsete muudatuste põhjalikumat analüüsi ja tagasisidestamist, kallutades platvormi suurettevõtete ja -tööstuste kasumihuvide suunas.
Statistika ja uuringud
Statistikaameti viimased andmed vaesusest kirjeldavad 2023. aasta seisu ning näitavad langust nii absoluutses vaesuses (36 400 inimest ehk 11 300 võrra vähem kui 2022. aastal)[20] kui suhtelises vaesuses (274 800 inimest ehk 29 100 võrra vähem kui 2022. aastal)[21] elavate inimeste arvus. Vaesuse leevendamisel on seejuures mänginud olulist rolli eelnenud aastate riigipoolsed meetmed, sealhulgas pensionite tõus, lapse- ja peretoetuste ning elatisabi suurenemine.[22] Mõttekoja Praxise prognoosi kohaselt kasvab edaspidi suhtelise vaesuse määr ja vähenevad sissetulekud eeskätt just nende inimeste seas, kelle vaesusrisk on ka seni olnud kõige kõrgem. Arvutused näitavad riigi eelarvestrateegiast tingitud muudatuste kõige suuremat mõju üksi elavatele vanemaealistele naistele ja üksikemaga leibkondadele.[23]
Swedbank’i hinnangul mõjutavad käesoleva aasta hinnatõusu (septembri seisuga oli tarbijahinnaindeks tõusnud aastaga 5,2%)[24] kuni kolmandiku ulatuses maksude ja aktsiisimäärade suurenemine, mis koosmõjus tulumaksumäära tõstmisega keskmise palgasaaja ostujõudu vähendab.[25] Keskmine brutokuupalk oli seejuures 2025. aasta II kvartalis 2126 eurot (tõustes 5,9% võrdluses eelmise aasta sama kvartaliga) ning mediaanpalk 1734 eurot (suurenedes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 5,7%).[26] Tööportaali cv.ee palgauuringu kohaselt on ligi poolte töötajate palgatõus jäänud aga minimaalseks või seda pole olnudki. Keskmist ehk kuni kümneprotsendilist palgatõusu said uuringu järgi üks kolmandik töötajatest, samas kui osade töötajate palka hoopis vähendati.[27] Töötasu alammäär täistööajaga töötamisel (886 eurot bruto) kasvas eelmise aastaga võrreldes 8%[28], kuid miinimumpalgaliste ostujõu poolest oleme Euroopa Liidu riikide seas viimasel kohal.[29] Laiemat probleemi toimetulekuga peegeldab ka asjaolu, et Eurostati andmetel ei saa 24,2% eestimaalastest lubada endale töölt vähemalt nädala kestvat puhkust.[30,31]
Igapäevakulutuste katmiseks on Norstati 2025. aasta uuringule eelnenud 12 kuu jooksul kasutanud oma sääste 57% Eesti elanikest, neist kolmandik aeg-ajalt ning 24% korduvalt. Kolmandik eestimaalastest sääste igapäevasteks kuludeks kasutanud pole ning viiendikul säästud puuduvad.[32] Makseraskustes inimeste arv (85 000) on Julianus Inkasso analüüsi kohaselt eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes vähenenud, kuid keskmise võlgniku maksehäirete summa on tõusnud ning kõigi võlgade summa on aastaga suurenenud 9 miljoni euro võrra.[33] Ettevõtte tegevjuht Merle Laurimäe prognoosib majanduslanguse, tööpuuduse ja palgavaesuse koosmõjus nii maksehäiretega inimeste arvu kui ka keskmise võla kogusumma kasvu.[34]
Olulisemad avalikud arutelud
Viimase kahe aasta avalikes sõnavõttudes on nii valitsusliikmed kui suurettevõtjad heitnud avalikule sektorile ette ebajõukohast ja ebaotstarbekat kulutamist ning eelarvepoliitika jätkusuutlikkuse puudumist. Viimast on kirjeldatud aeglase majanduskasvu ühe peamise põhjusena.[35] Narratiivile pärmi peal paisunud avalikust sektorist[36], vastutustundetust raiskamisest[37] ning kärpimist vajavast bürokraatiast[38] on vastandatud vajadus seada esikohale ettevõtlushuvid, mille teostamise kaudu turgutada majandust ning suurendada sellega riigi tulubaasi. Sellisel moel on loodud kuvand ettevõtlushuvide ja avaliku huvi kattumisest, mis aga ignoreerib täielikult nende omavahelisi vastuolusid.
Ühiskondlik reaktsioon elukalliduse tõusule on avaldunud ehk kõige selgemalt rahvaalgatusena toidukaupadele kehtiva käibemaksumäära vähendamiseks, millele laekus 98 580 toetusallkirja. Rahandusminister on nimetanud rahulolematust käibemaksumäära tõstmise osas häbematuks, enesekeskseks ja väiklaseks.[39] Maksuvaba miinimumi ühtlustamist on rahandusminister kirjeldanud suure leevendusena eeskätt väiksema sissetulekuga inimestele[40], mille osas näitavad Rahandusministeeriumi enda avaldatud andmed aga vastupidist.[41] Suhtelist vaesust kui ühiskondlikku probleemi pisendades[42] on endine peaminister Siim Kallas väitnud, et tegemist on „vasakpoolse populistliku demagoogiaga poliitilisteks vajadusteks“ ning et vaesust põhjustab just avalike hüvede pakkumine.[43] Teised kommenteerijad on aga toonud välja, et Eesti regressiivne maksusüsteem soosib ebaproportsionaalselt suurema sissetulekuga inimesi ning asetab liiga suure koormuse madalama tuluga inimestele, millest on tingitud ka paljud tänased ühiskondlikud probleemid.[44]
Juhtumikirjeldus
Ajakirjas „Pere ja Kodu“ ilmunud artikkel näitlikustab nelja naise kogemuse kaudu sotsiaalsete riskide koosmõju üksikvanematele, kellest 38% elasid 2024. aasta seisuga suhtelises vaesuses.[45] Marianne, Anetti, Elisa ja Vanessa laste isad keeldusid peale lahkuminekut oma järeltulijaid rahaliselt toetamast ning kahel juhul kirjutasid mehed oma vara enda nimelt ära, et vältida kohtu poolt määratud elatise maksmise kohustust. Laste haigestudes on emad sunnitud nendega koju jääma, mis vähendab sissetulekuid veelgi. Toimetulekut raskendavad möödapääsmatud kulutused, nagu näiteks Marianne 9-aastasele pojale puude tõttu vajalikud ravimid, prillid, ortopeedilised jalatsid ja eriarstide külastus. Naised kirjeldavad, kuidas pidev muretsemine hakkamasaamise pärast ning laste eest üksinda hoolitsemine on halvendanud nende vaimset tervist, kuid puhkamiseks ja taastumiseks pole aega ega vahendeid.
Soovitused
- Maksumuudatuste ja avaliku sektori kärbete kavandamisel arvestada nende ebaühtlast jaotumist ning kumulatiivset mõju erinevate ühiskonnagruppide toimetulekule.
- Kehtestada progressiivne maksusüsteem, langetada tarbimismaksude taset ning kehtestata traditsiooniline ettevõtete tulumaks, et suurendada riigi tulubaasi, vähendada madalama sissetulekuga inimestele langevat koormust ning avaliku sektori kulutusi nende olukorra leevendamisel.
- Kaasata ettevõtjaid seadusloomes läbipaistvalt, arvestades teisi ühiskondlikke huve ning lähtudes riigi ja elanikkonna vajadustest tervikuna.
[1] Eesti Maksu- ja Tolliamet. 2024. 2025. aasta maksumuudatused, 21.10.2024.
[2] Eesti Maksu- ja Tolliamet. 2025. Mootorsõidukimaks, 09.09.2025.
[3] ERR. 2025. Ministeerium: aktsiisitõusude mõju pole märkimisväärne, 30.04.2025.
[4] Ibid.
[5] Mõttekoda Praxis. 2025. Analüüs riiklike maksutõusude ja eelarvekärbete mõjust haavatavas olukorras sihtrühmadele, 02.05.2025.
[6] Eesti Maksu- ja Tolliamet. 2024. 2025. aasta maksumuudatused, 21.10.2024.
[7] Mõttekoda Praxis. 2025. Analüüs riiklike maksutõusude ja eelarvekärbete mõjust haavatavas olukorras sihtrühmadele, 02.05.2025.
[8] Rahandusministeerium. 2024. Riigi eelarvestrateegia 2025-2028, 25.09.2024.
[9] Mõttekoda Praxis. 2025. Analüüs riiklike maksutõusude ja eelarvekärbete mõjust haavatavas olukorras sihtrühmadele, 02.05.2025.
[10] Ibid.
[11] ERR. 2025. Maksumuudatustest võidavad suurema sissetulekuga inimesed, 19.09.2025.
[12] Mõttekoda Praxis. 2025. Analüüs riiklike maksutõusude ja eelarvekärbete mõjust haavatavas olukorras sihtrühmadele, 02.05.2025.
[13] Eelnõude Infosüsteem. 2024. Töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, 31.05.2024.
[14] Eesti Ametiühingute Keskliit. 2025. Ametiühingud Riigikogule: peatage eelnõu menetlus, kuni saavutatakse sisuline kokkulepe tööandjate ja ametiühingute vahel, 09.06.2025.
[15] ERR. 2025. Kaia Vask: töötaja ei ole ettevõtja turvapadi, 15.05.2025.
[16] Eelnõude Infosüsteem. 2024. Töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, 31.05.2024.
[17] Riigikantselei. 2025. Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda, 16.10.2025.
[18] Arno Lauk, Müürileht. 2025. Õhem riik, paksemad kasumid, mai 2025.
[19] Vabariigi Valitsus. 2025. Otsused majanduse elavdamiseks ja bürokraatia vähendamiseks, 24.07.2025.
[20] Eesti Statistikaamet. 2025. Absoluutne vaesus, veebis 26.10.2025.
[21] Eesti Statistikaamet. 2025. Suhteline vaesus, veebis 26.10.2025.
[22] Eesti Statistikaamet. 2024. Vaesuses elavate inimeste arv on aastaga vähenenud, tajutav ilmajäetus kasvanud, 06.11.2024.
[23] Mõttekoda Praxis. 2025. Analüüs riiklike maksutõusude ja eelarvekärbete mõjust haavatavas olukorras sihtrühmadele, 02.05.2025.
[24] Äripäev. 2025. Hinnatõus püsib üle 5%, kuid leeveneva märgiga, 07.10.2025.
[25] Postimees. 2025. Valmis olla: pank ütleb, et keskmine eestlane kaotab tänavu oma ostujõudu, 07.03.2025.
[26] Eesti Statistikaamet. 2025. Keskmine brutokuupalk, veebis 26.10.2025.
[27] Postimees. 2024. Lapse arvuti ost tõukas võlgadesse: palgavaesus Eestis aina suureneb, 11.09.2024.
[28] Palgainfo. 2025. Alampalk Eestis, veebis 26.10.2025.
[29] Eesti Ekspress. 2025. Eesti on miinimumpalgaliste ostujõu poolest Euroopa Liidus viimasel kohal, 31.07.2025.
[30] Maaleht. 2025. Kui vaene on Eesti võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega? Tulemused on masendavad, 03.09.2025.
[31] Eesti Ametiühingute Keskliit. 2025. Iga üheksas Eesti töötaja ei saa endale isegi nädalast puhkust lubada, 19.08.2025.
[32] Maaleht. 2025. Kui vaene on Eesti võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega? Tulemused on masendavad, 03.09.2025.
[33] Julianus Inkasso. 2025. Julianus Inkasso eraisikute maksehäirete analüüs 2025, veebis 29.10.2025.
[34] Delfi Ärileht. 2025. Võlad süvenevad: tööpuudus ja palgavaesus paisutavad Eesti inimeste inkassonõudeid, 21.04.2025.
[35] Postimees. 2024. Margus Tsahkna: riik peab oma rasva maha hööveldama, 18.04.2024.
[36] Eesti Päevaleht. 2024. Leon Glikman: maksumaksja on liiga kaua kinni maksnud tühjade tünnide kõminaid, töötamise imiteerimist ja ettevõtjatele vastandumist, 02.08.2024.
[37] Eesti Päevaleht. 2024. Raul Kirjanen: pasunad või kahurid. Valitsuse kärpekirves hakaku jõuliselt välkuma, 05.07.2024.
[38] Delfi. 2025. Võimukõnelejad asusid plaane koostama. Kallas: me ei kärbi, vaid pühime tolmu, 15.03.2025
[39] ERR. 2025. Ligi: hinnatõusust rääkimine on sama rumal kui halva ilma kirumine, 01.07.2025.
[40] Maaleht. 2025. Jürgen Ligi: ka mina ostan poest allahinnatud kaupa. See on mul sees, et inimene peab kokku hoidma, 17.07.2025.
[41] ERR. 2025. Maksumuudatustest võidavad suurema sissetulekuga inimesed, 19.09.2025.
[42] Maaleht. 2025. Jürgen Ligi: ka mina ostan poest allahinnatud kaupa. See on mul sees, et inimene peab kokku hoidma, 17.07.2025.
[43] Postimees. 2025. SIIM KALLAS: Tasuta hüvede jagamine teeb ühiskonna nii suhteliselt kui absoluutselt vaesemaks, 25.06.2025.
[44] ERR. 2025. Indrek Neivelt: regressiivne maksusüsteem on kinni jooksnud, 11.07.2025.
[45] Pere ja Kodu. 2025. „Pidin otsustama, kumb on tähtsam – mu eneseväärikus või see, et lapsel oleks katus pea kohal.“ Üksikemade koorem on rusuv, 27.03.2025.
