Võtmeteemad
- Avaliku arutelu all on olnud seksuaalvägivalla ja nõusoleku teema. 2025. aasta sügisel valmis Justiits- ja Digiministeeriumis nõusolekuseaduse eelnõu. Juhul, kui nõusolekuseaduse eelnõu vastu võetakse, oleks see oluline samm soolise võrdsuse valdkonna edendamisel.
- Aruande perioodil peatati kahe soolise võrdsuse valdkonna jaoks olulise seaduse vastuvõtmise protsess – soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu ning vaenukõne eelnõu.
Soolise võrdsuse suurimaks probleemiks on EIGE indeksile tuginedes ebavõrdsus majanduslikus ja sotsiaalses võimus. - Murettekitavaks trendiks on misogüünsete hoiakute hüppeline suurenenemine kooliealiste noormeeste hulgas.
Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad
Soolise võrdsuse riiklikud arengusuunad on endiselt kajastatud „Heaolu arengukavas 2023–2030“,[1] milles on kirjeldatud soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste valdkonna hetkeolukord, väljakutsed ja arengusuunad. Lisaks käsitletakse lähisuhtevägivalda ja ohvriabi. Eesmärkidena on välja toodud valdkondliku õiguskaitse tõhustamine, ühiskondlike hoiakute muutmine soolist võrdõiguslikkust väärtustavaks ja toetavaks, naiste ja meeste majandusliku võrdsuse suurendamine, naiste ja meeste tasakaalustatud osalemine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel jne.
Kehtivas koalitsioonileppes ei ole soolist võrdsust mainitud, soole või soolisusele ei viidata. Soolist võrdsust arendavana võib käsitleda koalitsioonileppe punkti number 400 – „Võtame vastu nõusolekuseaduse “jah”-versiooni.“[2] See lubadus viiks Eestis kehtiva karistusseadustiku kooskõlla Istanbuli konventsiooniga.
Riigikogu kiitis 23. aprillil 2025. aastal 75 poolthääle ja 0 vastuhäälega heaks Eesti ühinemise CEDAW (Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta) lisaprotokolliga[3], mille eesmärk on pakkuda täiendavat kaitset naiste õiguste konventsioonis sätestatud põhimõtete tagamiseks. Lisaprotokolli jõustudes tekib üksikisikutel ja ühendustel võimalus esitada ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komiteele kaebusi konventsiooniga sätestatud õiguste rikkumiste kohta. Samuti võib komitee naiste õiguste pideva rikkumise korral omal initsiatiivil uurimist algatada ning Eestile soovitusi anda.
Käesoleva raporti koostamise ajal on käimas Euroopa Nõukogu naistevastase vägivallaga ja perevägivallaga võitlemise eksperdirühma (GREVIO) esimene temaatiline hindamine. GREVIO on sõltumatu inimõiguste järelevalveasutus, mille ülesanne on jälgida Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Euroopa Nõukogu lepingute sari nr 210, Istanbuli konventsioon) rakendamist konventsiooniosaliste poolt. Eesti on esitanud 2025. aasta mais riikliku raporti[4], 2026. aasta oktoobris toimub GREVIO visiit ning lõplikud tulemused selguvad aastaks 2026.[5]
Seadusandlikud arengusuunad
Justiitsministeeriumis on valminud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu ehk nõndanimetatud nõusolekuseaduse eelnõu, milles riik on valinud jah-mudeli[6], mis tähendab, et vägistamist defineeritakse peale seaduse jõustumist eelkõige nõusoleku puudumise kaudu – muudatus, mis viiks Eesti karistusseadustiku kooskõlla Istanbuli konventsiooniga.[7] Jah-mudel annab seksuaalvägivalla ohvritele tõhusama kaitse.[8] Koalitsioonilepingu[9] ja Justiitsministeeriumi poolt välja käidud ajakava järgi peaks eelnõu parlamenti hääletusele jõudma 2025. aasta sügisel.
Riik töötas huvigruppe ja eksperte kaasates välja soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise valdkondi raamistava seaduse eelnõu, mis ühendaks kaks olemasolevat seadust (soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse) ning läheneks võrdsuse küsimusele senisest intersektsionaalsemalt. 2024. aasta lõpus loobus justiitsminister väljatöötatud eelnõust, tellis erasektorist uue eelnõu[10] ning pole valdkonna esindajatele eelnõu protsessi kohta infot jaganud[11], protsess seisab.
Riigikogus läbis esimese lugemise nn vaenukõne seaduseelnõu[12], mille vastuvõtmise protsess pole 2024. ja 2025. aasta jooksul edasi liikunud.
Kohtupraktika
Riigikohus tühistas vägistamise süüdistuses süüdistatava õigeksmõistmise ning rõhutas, et nõusolek suguühteks peab olemas olema nii ühtesse astumisel kui ka selle toimumise ajal. Riigikohus tõi välja, et alama astme kohtud rikkusid tõendite hindamise reegleid, sest eelistasid süüdistatava ütlusi, omistades neile ette kindlaksmääratud jõu ja jätsid vastuolud muude tõenditega kõrvaldamata. Seevastu kannatanu ütluste usaldusväärsusele esitasid kohtud põhjendamatult rangeid nõudeid. Riigikohus saatis kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks.[13]
Statistika ja uuringud
2024. aastal avaldas Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) soolise võrdõiguslikkuse indeksi[14], mille järgi on Eesti oma kohta edetabelis küll ühe koha võrra parandanud, ent jääb 60,8 punktiga Euroopa keskmisest endiselt maha. Eesti on teiste Euroopa Liidu riikide seas 21. kohal. Eesti positsiooni pingerea viimases osas selgitavad eelkõige just majandusliku ja sotsiaalse võimu näitajad.
Sooline palgalõhe oli 2024. aastal 13,2%. Eelneva aastaga võrreldes sooline palgalõhe suurenes (0,1 protsendipunkti).[15] Suurim sooline palgalõhe on finants- ja kindlustustegevuses – 25,5%.[16] Euroopa võrdluses on Eesti oma positsiooni parandanud ega ole enam palgavõrdsuse järgi viimasel kohal, ent jääb siiski Euroopa keskmisest alla.[17]
2025. aasta alguses avaldatud „Eesti naiste tervise uuring 2024“[18] andmetel oli kõigist vastajatest elu jooksul kogenud füüsilist vägivalda 42%, vaimset vägivalda 41% ning seksuaalset vägivalda 35%. Uuringu läbi viinud arstide sõnul peegeldab sage kogetud vägivald nõusolekukultuuri puudumist.[19]
Soolist ebavõrdsust ja selle taastootmist Eesti kultuuriruumis tõid erinevate külgede pealt esile Mõttekoja Praxise uuringud. Muuhulgas kirjeldati misogüünia normaliseerumist Eesti meediapildis[20], soolist ebavõrdsust tippjuhtimises[21], stereotüüpe seksuaalvägivalla kohtueelses uurimises.[22] Viimases toodi ka välja, et vägistamisjuhtumite menetluses osalevate spetsialistide, sh kohtunike hoiakute ja seksuaalvägivalla-alase puuduliku teadlikkuse mõju peeti nii oluliseks, et intervjueeritud ekspertide hinnangul võivad need potentsiaalselt mõjutada vägistamisasjade kohtulahendeid.[23]
Lootustandvad ja head tavad
Soolist võrdsust edendav hea praktika on koolides tasuta menstruatsioonitoodete jagamine. Kuigi menstruatsioonivaesuse probleemi lahendamine sai alguse juba varem[24], siis 2024. ja 2025. aasta jooksul liitusid selle algatusega mitmed omavalitsused, sealhulgas Tallinn.[25]
Olulisemad avalikud arutelud
2024. ja 2025. aasta jooksul jätkusid arutelud nõusolekuseaduse ehk selle üle, kuidas muuta kehtivat karistusseadustikku nii, et see annaks seksuaalvägivalla ohvritele parema kaitse. 2. oktoobril toimus Tallinnas President Kaljulaidi Fondi eestvedamisel nõusolekuseaduse foorum, millest võtsid osa Eesti, Soome, Taani, Tšehhi, Rootsi ja Saksa justiits- ja meditsiinisüsteemi ning kodanikuühiskonna eksperdid ning Eesti tipp-poliitikud.[26] Foorumil osalenud eksperdid näitasid valdavalt üles toetust nõusolekuseaduse jah-mudelile.[27]
2025. aasta esimeses pooles tõusis avalikkuse teravdatud tähelepanu alla Tabasalu Pihlakodu juhtum. Selle kajastamise käigus arutati muuhulgas seksuaalvägivalla olemuse, marginaliseeritud gruppide kaitse, nõusoleku ja prokuratuuri vastutuse üle.[28] Juhtumist tõukus ka kodanike aktiviseerumine, näiteks loodi vabatahtlikest koosnev MTÜ Seksuaalvägivalla Vaba Eesti.[29]
Suundumused ja tulevikuvaade
Nii globaalselt kui Eestis on murettekitava trendina esile kerkinud noormeeste radikaliseerumine sotsiaalmeedias jõudsalt algoritmide kaudu levivate misogüünsete narratiivide toel.[30] 2023. aasta lõpus ilmunud IEA (International Association for the Evaluation of Educational Achievement) 2022. aasta rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu tulemused viitasid Eesti noormeeste misogüünsete hoiakute hüppelisele suurenemisele võrreldes eelneva perioodiga ning noormeeste ja tütarlaste vahelise ideoloogilise lõhe kasvule.[31] Radikaliseerumise peatamiseks oleks vaja rahvusvahelist regulatsiooni sotsiaalmeediaplatvormidele, mis peataks senisest tõhusamini vihakõne ja misogüünsete narratiivide laia levikut.
Soovitused
- Viia Eesti karistusseadustik Istanbuli konventsiooniga kooskõlla ja võtta vastu karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu ehk nõusolekuseaduse eelnõu jah-mudel.
Kultiveerida nõusolekukultuuri, koolitades oma ametis seksuaalvägivalla ohvrite ja toimepanijatega kokku puutuvaid professionaale. - Tõsta soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu uuesti päevakorda ning eelistada selleks eelnõud, mille koostamise protsessi kaasati eksperte ja vabakonda.
- Ennetamaks misogüünia laiemat levikut ja soolistatud vägivalda, lisada soostereotüüpide teema nii üldhariduskoolide õppekavadesse kui õpetajate kutsestandardisse.
[1] Sotsiaalministeerium. 2023. Heaolu arengukava 2023–2030, 23.02.2023.
[2] Vabariigi Valitsus. 2025. Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping, 24.03.2025.
[3] Riigikogu. 2025. Hääletustulemused 23.04.2025 / 14:53, 23.04.2025.
[4] Council of Europe. 2025. Report submitted by Estonia pursuant to Article 68, paragraph 1 of the Council of Europe Convention on preventing and combating violence against women and domestic violence (First thematic evaluation round), 15.05.2025.
[5] Council of Europe Portal. 2025. GREVIO receives the state report from Estonia, 19.05.2025.
[6] ERR. 2025. Eesti valis nõusolekuseaduses jah-mudeli, 19.08.2025.
[7] Feministeerium. 2025. Arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (nn nõusolekuseaduse eelnõu) kohta, 28.08.2025
[8] Feministeerium. 2025. Arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (nn nõusolekuseaduse VTK) kohta, 15.01.2025
[9] Vabariigi Valitsus. 2025. Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping, 24.03.2025.
[10] ERR. 2024. Riik tellis uue soolise võrdsuse seaduse eelnõu advokaadibüroolt, 20.11.2024.
[11] ERR. 2025. Võrdse kohtlemise saladus: riik peidab riigi eest dokumente, 07.02.2025.
[12] Riigikogu. 2023. Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod) 232 SE, 12.06.2023.
[13] Riigikohus. 2024. Riigkohtu kriminaalkolleegiumi 31.10.2024 otsus kohtuasjas 1-23-2872, 31.10.2024.
[14] Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE). 2024. Gender Equality Index 2024: Estonia, veebis 16.11.2025.
[15] Statistikaamet. 2025. Sooline palgalõhe on suurim finants- ja kindlustustegevuses, 24.04.2025.
[16] Ibid.
[17] Eurostat. 2025. Gender pay gap in unadjusted form, 25.02.2025.
[18] Part K, Laanpere M, Ringmets I, Eltermaa M, Hein M, Kond K, Tõniste G, Alafrange M, Paju K, Lõhmus L, Karro H. Eesti naiste tervis 2024: seksuaal- ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine. Uurimisaruanne. Tartu: Tartu Ülikooli naistekliinik ja seksuaaltervise uuringute keskus, 2025.
[19] ERR. 2025. Naistearstid: laste saamise põhjused on isiklikud ja mitmekesised, 03.06.2025
[20] Kaukonen, E., Lott, K., Marling, R., Murumaa-Mengel, M., Sepper, M.-L., & Tinn, M. (2024). Alfamehed ja lillekesed: misogüünia ja seksismi normaliseerumine Eesti meediapildis. Mõttekoda Praxis.
[21] Põim, M., Sepper, M.-L., & Tinn, M. (2024). Tippjuhiks saamise teed: mehed juhtuvad juhiks, naised juhivad end juhiks. Mõttekoda Praxis.
[22] Tinn, M., Järviste, L., Teidla-Kunitsõn, G. ja Sepper, M-L (2024). Seksuaalvägivalla kohtueelne uurimine. Mõttekoda Praxis.
[23] Ibid.
[24] ERR. 2019. Kampaaniaga toetatakse puudustkannatavaid naisi hügieenitarvetega, 08.03.2019.
[25] K. Võhma. Delfi. 2024. Tallinna munitsipaalkoolides hakatakse jagama tasuta menstruaaltooteid, 09.01.2024.
[26] G. Roosaar. Feministeerium. 2024. Eesti vajab jah-mudelit! President Kaljulaidi Fondi nõusolekuseaduse foorumi ülevaade, 14.10.2024.
[27] Ibid.
[28] Eesti Ekspress. 2025. Pihlakodu pääseb puhtalt. Uurimine näitas, et vägistamine ei teinud dementsetele naistele halba, 09.04.2025.
[29] MTÜ Seksuaalvägivalla Vaba Eesti. Koduleht, veebis 16.11.2025.
[30] Lott, K. Sotsiaalmeedia loob pinnase misogüünia ja meeste ohvritunde levikuks, 29.04.2025.
[31] Ümarik, M., Tinn, M., Idnurm, T., Kaarlõp, H. L., Dibou, T., Mäe, K., … & Põder, K. (2023). Noorte hääl demokraatia kriisis: kodanikuhariduse väljakutsed. IEA 2022. aasta rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu (ICCS 2022) Eesti tulemused.
