Võtmeteemad
- Sõnavabaduse olukord Eestis püsib hea, kuid vajab endiselt valvsust.
- Võltsuudiste levik, eriti sotsiaalmeedias, ja muu kahjulik internetisisu tekitab maailmas arutelu veebisisu piirangute üle, samuti peab valvsalt jälgima, et kahjulike tagajärgede vastu võideldaks sõnavabadust liigselt piiramata.
Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad
Sõnavabaduse olukord Eestis püsib hea ja Riigikohus toetab seda oma praktikas. Rahvusvahelistes pingeridades on Eesti heal positsioonil ja on aasta jooksul tõusnud. Reporters without Borders (RSF) hinnangu kohaselt on Eesti 180 riigi hulgas 2025. aastal maailmas teisel kohal, eelmisel aastal oli Eesti kuues. RSF mainib, et kuigi ajakirjanikud võivad olla ähvarduste ohvrid virtuaalselt või füüsiliselt, on olemas kaitsev poliitiline ja juriidiline keskkond. Probleemkohad on meediaturu oligopoolne olukord ning vähene rahastus, kuid poliitiline olukord lubab ajakirjanikel oma tööd teha vabana mõjutustest ning vägivald ajakirjanike vastu on väga ebatavaline.[1]
Freedom House’i internetivabaduse hinnangus on Eestil 92 punkti 100-st; üldises vabaduse hinnangus 96 punkti, kus 100 tähistab täielikku vabadust.[2] Viimastel aastatel on olnud väike langus, mille põhjuseks on Vene meedia kättesaadavuse piirangud peale Venemaa täiemahulist agressiooni Ukraina vastu, mis aga sõjaolukorras on õigustatud.
Ärev poliitiline ja julgeolekuolukord maailmas mõjutab sõnavabaduse teemat ka muul moel – kui üritati ebaproportsionaalselt piirata loosungeid meeleavaldusel, mida allpool kirjeldatakse.
Aruandeperioodil tekkis arutelu poliitilise reklaami olemuse üle seoses erakonna Isamaa esimehe Urmas Reinsalu juhitud saatesarjaga „Varivalitsus“ Postimehe võrguväljaandes. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) otsustas, et tegemist oli poliitilise reklaamiga ja seega juriidiliselt isikult saadud keelatud annetusega, mis tuleb tagastada. Urmas Reinsalule anti aega vastata ERJK ettekirjutusele[3] ja lõplikku otsust ei ole aruande kirjutamise hetkel veel tehtud.
Alates 2025. aasta 1. jaanuarist viidi mitmed kommunikatsiooniteemad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist üle uue nimega Justiits- ja Digiministeeriumi.[4]
Seadusandlikud arengusuunad
Juunis, 2023. aastal, kiitis valitsus heaks vaenukõne eelnõu, mis 2024. aasta septembris läbis riigikogus esimese lugemise, kuid siiamaani ei ole seadust vastu võetud. Vaenukõne kriminaliseerimise vajadus on esile kerkinud eelkõige seoses Euroopa Liidu (EL) rassismi ja ksenofoobia ilmingute vastu võitlemise raamotsusega 2008/913/JSK. Teema on olnud juba aastaid elava arutelu objektiks.
Euroopa Liidu digiteenuste määrus (Digital Services Act, DSA) jõustus 2024. aastal ja selle eri sätted hakkavad kehtima järgmiste aastate jooksul. Peamiselt mõjutab see suuri veebiplatforme, mis aga omakorda mõjutab nende kasutajaid. Mõju on hetkel veel raske hinnata. Peale Euroopa Liidu 2024. aasta määruse jõustumist poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise[5] kohta 2025. aasta oktoobris ei avalda Google ja Meta Euroopas enam reklaame poliitilistel, valimistega seotud ega tõenäoliselt ka nn „sotsiaalsetel” teemadel ja näiteks kodanikuühendustel võib olla raske oma sõnumit kuuldavaks teha. Kuigi teatavasti on eri ohte sotsiaalmeedia platvormide poliitilise sisuga, siis selle täielik ärajätmine pigem ohustab kui kaitseb avalikku arutelu.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/784, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu, tõi kaasa teatud muudatusi infoühiskonna teenuse seaduses ja karistusseadustikus, mis puudutavad terroristliku veebisisu eemaldamise korraldust.[6] Muudatused võeti vastu 2024. aasta juunis.
Kohtupraktika
Aruandeperioodil võttis Riigikohus vastu olulise otsuse sõnavabaduse ja selle võimaliku piiramise kohta seoses poliitilisel meeleavaldusel Iisraeli Palestiina-vastase agressiooni kohta kasutatud plakatiga, millel oli väljend „jõest mereni“. Politsei võttis sõnumiga plakateid osavõtjatelt ära ning trahvis neid rahatrahviga, toetudes karistusseadustiku paragrahvile 151 primm, mis käsitleb agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalikku eksponeerimist neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Riigikohus juhtis tähelepanu sellele, et väljendusvabadust saab piirata – sh sümboli eksponeerimist keelates ja selle eest karistades – vaid siis, kui selleks on kaalukas põhjus ja eriti poliitiliste sõnavõttude puhul peab olema piirangutega väga ettevaatlik. Kohus ütles: „Mida olulisem on mingi probleem ühiskonnale ja mida suuremat hulka inimesi see puudutab ning mida päevakohasem on diskussioon selle ümber, seda avaram on väljendusvabadus ning kõrgem lävi sellesse sekkumisel. Seda, kas väljendatu ületab kaitse all oleva solvava, šokeeriva ja häiriva väljenduse piirid, tuleb hinnata kontekstis, arvestades mh riigi ajalugu, ühiskondlikku olukorda teo toimepanemise ajal ja seda, kas sümboli eksponeerimisega võib kaasneda reaalne oht.“ Sellest tulenevalt leidis kohus, et keeld on põhiseaduspärane vaid sümbolite puhul, mis on Eestis keskmisele inimesele üheselt arusaadav ja võiks tekitada kahju, mis antud juhul ei olnud näidatud.[7]
Teises sõnavabadusega seotud juhtumis ei toetanud Riigikohus Delfi kaebust kohtuistungi kinniseks määramise suhtes, kus Delfi pidas kohtuasja sisu avalikuks huviks, aga kohus leidis, et õigustatud oli osaliselt istungi kinniseks määramine, et kaitsta ärisaladusi ning terviseandmeid.[8] Tegemist oli korruptsiooni kahtlusega abilinnapea ja suurärimehe vastu.
Statistika ja uuringud
Pressinõukogu võttis 2024. aastal vastu 59 kaebust ja tegi 49 otsust (2023. aastal vastavalt 46 ja 40). 2024. aastal tehti 28 õigeksmõistvat ja 21 taunivat otsust (2023. aastal vastavalt 23 ja 17).[9]
Lootustandvad ja head tavad
Eesti sõnavabaduse ja internetivabaduse olukord on rahvusvahelises võrdluses endiselt hea. Eesti elanike digiteadmised on head, mis aga ei tähenda, et ei kaasneks kahjulikust internetisisust tulenevaid ohte. Lootustandev on teadlikkus selle teema kohta ja et digitarkusi käsitletakse koolis eri tasemetel ning et neid arutatakse ühiskonnas. Riigikohus on ka vaadeldaval perioodil jätkanud sõnavabadust toetavat praktikat, võttes üldiselt oma otsustes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat.
Olulisemad avalikud arutelud
Eestile suunatud Vene propaganda kujutab endiselt ohtu. Kuigi Eesti piiras seoses halvenenud julgeolekuolukorraga Venemaa Ukraina-vastase agressiooni tõttu ligipääsu Vene riigi meediakanalitele ja on näha, et Eesti venekeelsete kanalite kasutatavus on veidi tõusnud, toonitavad teadlased, et Vene kanalite sulgemist ei tohiks vaadelda kui garantiid, et nende sisule ei pääseta ligi teiste vahendite kaudu (nt sotsiaalmeedia).[10] Hiljuti Riigikogu Toimetistes ilmunud analüüs hoiatab, et paljud Eesti elanikud on sotsiaalmeedias sihitud propagandale jätkuvalt haavatavad, hoolimata kõrgest meediapädevuse tasemest.[11] Eestis, kui kõrge internetikasutusega riigis, on globaalse sotsiaalmeedia ja muu internetisisuga seotud väljakutsed avalikus debatis olulised teemad.
Avalikus arutelus on vahel kuulda, et avaliku sektori ja meedia vahel on teatud usalduskriis, kui näiteks piiratakse või vähemalt ei soosita teabe meediale andmist.[12]
Suundumused ja tulevikuvaade
Globaalselt, ja eriti Euroopas, on oodata, et internetisisu reguleerimist puudutav areng jätkub, ja sellega seoses ka arutelu piirangute ja sõnavabaduse vahekorra üle. Lihtsaid vastuseid ei ole: interneti ja eriti sotsiaalmeedia võimalikud kahjulikud mõjud on teada – võltsuudised, propaganda või vaenu õhutamine ja eriti noorte või teiste haavatavate gruppide vastu suunatud kuritegevus. Meediasisu jõuab inimesteni ilma professionaalsete toimetajate, tõhusate kontrollimehhanismide või muude meetoditeta, mis traditsioonilise meedia puhul tagasid teatud kvaliteedi. Samas on oht, et seatakse liigseid piiranguid, mis ei pruugi olla tõhusad, aga mis võivad liigselt sõnavabadust ohustada. Ärev olukord maailmas tähendab, et propaganda, vaenu õhutamine ja muu negatiivne meediasisu levib jõudsalt ja et inimestel on aina raskem aru saada, kust sõnumid tulevad ja mis on usaldusväärne info. Kahjuks ei ole olemas lihtsaid lahendusi ja tehisintellekti aina kõrgem tehniline kvaliteet tähendab, et manipuleerivat sisu tekib aina rohkem (kuigi teadlased uurivad ka seda, kuidas kasutada tehisintellekti võltssisu tuvastamiseks). Ärevas poliitilises olukorras on eriti oluline, et ühiskond kaitseks valvsalt õigusi ja et üritatakse leida sobiv tasakaal regulatsiooni ja vabaduse vahel.
Juhtumikirjeldus
Ülalnimetatud kohtuasjad seoses Tallinnas 5. novembril 2023. aastal aset leidnud Palestiina toetuse meeleavalduse plakatite keelamisega on näide sellest, kuidas tuleb hinnata sõnavabaduse piiranguid. Eesti Inimõiguste Keskus koos vandeadvokaat Ronald Riistaniga (advokaadibüroost Syndicate Legal) toetas strateegilise hagelemise kaudu isikuid, kes kandsid loosungeid tekstiga „From the river to the sea” (Jõest mereni) ja kelle politsei eemaldas meeleavalduselt ning karistas rahatrahvidega. Kuigi sõnavabadust tohib piirata teiste õiguste kaitseks, peavad sellised piirangud – arvestades sõnavabaduse keskset rolli teiste vabaduste kasutamisel – olema selged, vajalikud ja proportsionaalsed.
Kasutatud paragrahv (karistusseadustiku §151 primm) võeti vastu 2022. aastal Vene agressioonisõja kontekstis ja selle kasutamine viidatud kaasuses oli esmakordne väljaspool seda konteksti. Kuna sõnavabaduse piiramine peab olema olukorras vajalik ja proportsionaalne, siis on kontekst väga oluline. Inimeste teadlikkus sõnadest või sümbolitest määrab väljendi mõju ja seega ka piirangu õigustatuse. See tähendab, et sama väljendi keelamine võib ühes riigis või ühes kontekstis olla õigustatud, ja teises mitte. Antud juhul oli inimeste kinnipidamine, ülekuulamine ja trahvimine võimuliialdus. Mainitud lauset kasutanud ja ka neid selle eest kinni võtnud isikud ei olnud teadlikud lause võimalikust seadusvastasusest, mis näitab, et tegemist oli nii ebaproportsionaalse kui ka mitte õigustatud sõnavabaduse piiranguga, mida Riigikohus oma otsustes kinnitas.
Soovitused
- Vaenukõne kriminaliseerimise seadus tuleb vastu võtta, samuti peab seadus tagama selge ja proportsionaalse keelu.
- Eestil arenenud digiriigina tuleb aktiivselt osaleda rahvusvahelises arutelus selle üle, mis meetmed on tõhusad interneti ja eriti sotsiaalmeedia proportsionaalseks regulatsiooniks.
- Digitarkust tuleb edaspidigi toetada nii koolis kui ühiskonnas laiemalt. Oluline on kaasata ka muukeelset elanikkonda.
[1] Reporters Without Borders. 2025. Estonia, veebis 25.09.2025.
[2] Freedom House. 2025. Estonia, veebis 25.09.2025.
[3] Riigikogu. 2025. ERJK Protokoll nr. 52, 22.05.2025; ERR. 2025. Reinsalu tegi seitse Postimehe saadet tasu eest, 17.07.2025.
[4] Riigi Teataja. 2024. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, 30.12.2024.
[5] EUR-Lex. 2024. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/900, 13.märts 2024, poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta (EMPs kohaldatav tekst), 13.03.2024.
[6] Riigi Teataja. 2024. Infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seadus, 04.07.2024.
[7] Riigikohus. 2025. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05.03.2025 otsus asjas 4-23-4296, 05.03.2025.
[8] Riigikohus. 2025. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.04.2025 otsus asjas 1-24-2128, 17.04.2025.
[9] Eesti Meediaettevõtete Liit. 2025. Pressinõukogu, veebis 25.09.2025.
[10] H. Mölder, V. Sazonov. Riigikogu Toimetised. 2025. Venemaa strateegiline mõjutustegevus Eestis 2020–2025, 51/2025, lk 39-50, 09.06.2025.
[11] M. Murumaa-Mengel, I. Klesment. Riigikogu Toimetised. 2025. Riigi toimimiseks vajalik infovastupidavus ei teki iseenesest, 51/2025, 09.06.2025.
[12] ERR. 2025. Valga valla juhid kehtestasid kontrolli meediapäringute üle, 13.08.2025.
