Võtmeteemad
- Pea pooled puuetega inimestest elavad suhtelises vaesuses.
- Sotsiaalteenused, sh erihoolekandeteenused pole vajaduspõhiselt üle Eesti kättesaadavad.
- Tehiskeskkonna ja teenuste ligipääsetavus vajab rohkem tähelepanu.
- Eestkostesüsteem vajab ulatuslikku reformi.
- Võrdse kohtlemise seadus diskrimineerib endiselt puudega inimesi.
Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad
Analüüs näitab, et aastatel 2025–2026 vähendavad maksumuudatused leibkondade sissetulekut ja toimetulekut ning tabavad enim majanduslikult raskemas seisus inimesi, nt puuetega inimesi. Maksutõusude mõju pole lineaarne, vaid lõikub mitme haavatavust suurendava teguriga (nt vanus, puue, sissetulek, perekoosseis), mille koosesinemisel mõju võimendub.[1]
Erihoolekandeteenused on endiselt alarahastatud ning järjekorrad teenustele on pikad. Riigikontroll tõi välja, et erihoolekandeteenuste järjekord on kasvanud aastatel 2018‒2024 ligi kaks korda (2024. a. seisuga on järjekorras ca 2700 inimest).[2]
Seadusandlikud arengusuunad
2025. aasta 28. juunil jõustus toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus, mille eesmärk on tõsta toodete ja teenuste (nt makseterminalide, piletiautomaatide, sularaha- ja makseautomaatide jne) ligipääsetavust.[3]
Endiselt on muutmata võrdse kohtlemise seadus[4,5]. Puuetega inimeste vaates on ülioluline, et seaduse muutmisel ühtlustataks seaduse kohaldamisala selliselt, et ka puude alusel oleks diskrimineerimine keelatud samas ulatuses nagu rahvuse ja rassi puhul.
Vaatamata puuetega inimeste organisatsioonide seisukohtadest võeti 2025. aasta 1. jaanuaril jõustunud mootorsõidukimaksuseadusest välja maksuvabastus puuetega inimestele kohandatud ja ümberehitatud sõidukitele.[6]
2024. aasta 1. jaanuaril jõustus tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus ‒ selle eesmärk oli tõsta tervishoiuteenuste kvaliteeti ja patsiendiohutust (muuhulgas luua ravivigade raporteerimise süsteem ja võimaldada patsiendil tervisekahju korral lihtsamas korras hüvitist saada).[7]
Kaug- ja kirjutustõlketeenus kehtestatakse sotsiaalhoolekandeseaduses riigi poolt pakutava teenusena, mis tagab kurtidele ja vaegkuuljatele parema ligipääsu ühiskonda.[8]
2024. aastal muudeti seoses sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega sotsiaalkaitseministri määrust ning lisati paragrahv, mis sätestab, et päeva- ja nädalahoiuteenusel pole teenuseosutajal kohustust tagada magamistuba, kuigi tegemist on ööpäevaringse komponendiga teenusega ning samal ajal kehtivad sarnastele teenustele rangemad ning inimese vaatest tema privaatsuse ja inimväärikusega rohkem arvestavad standardid.[9]
Kohtupraktika
Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) poole pöördutakse sageli põhjusel, et ei olda rahul ega saada aru puude tuvastamise/mittetuvastamise otsustest.[10]
Kohus rahuldas kaebuse, kus vaidlustati Sotsiaalkindlustusameti (SKA) otsus lõpetada raske psüühikahäirega inimese ööpäevaringne erihooldusteenus ja suunata ta üldhooldusele. Kohus leidis, et SKA ei olnud piisavalt põhjendanud inimese toimetuleku muutumist ega arvestanud teenuse lõpetamise võimalikke riske ja negatiivseid mõjusid. Samuti rikuti eestkostja ärakuulamisõigust, kuna teda ei kaasatud otsuse tegemisse nõutud määral. Otsus tunnistati oluliste kaalutlusvigade tõttu õigusvastaseks.
Statistika ja uuringud
SKA andmetel vähenes puuetega inimeste arv kümne aastaga 145 000-lt 104 000-le, suhtarvuna langus 11%-lt 7.6%-le.[11]
Statistikaameti andmeil[12] püsib suhtelises vaesuses elavate inimeste üldmäär (2011: 17,5% vs. 2023: 20,2%), kuid puuetega inimeste puhul on see pea kahekordistunud (2011: 26,1% vs. 2023: 41,1%).
2023. aasta eestkoste uuringu kohaselt eestkostetavate arv kasvab (2013. aastal 2958 inimest, 2023. aastal 6036 inimest) ja oluliselt on kasvanud ka valimisõiguseta eestkostetavate osakaal (2013. aastal 10%, 2023. aastal 88%). Kuigi eestkostet saab seada osaliselt, seatakse see enamasti täielikult. Uuring soovitab üleminekut toetatud otsustamisele.
2024. ja 2025. aastal ilmusid Riigikontrolli auditid[13,14], mis käsitlesid riigi ja omavalitsuse tegevust erivajadustega inimeste toetamisel, sealhulgas hooldereformi[15], kutsehariduse[16] ja erihoolekandeteenuste pakkumisel[17] ja tervishoiuteenuste tagamisel[18], mis omakorda toetavad EPIKoja huvikaitsealase tegevuse seisukohti.
Lootustandvad ja head tavad
EPIKoda avas koostöös Sotsiaalministeeriumiga Euroopa Sotsiaalfondi toel infopunkti omastehooldajatele. Veebikeskkond on suunatud omastehooldajatele, hooldusvajadusega inimestele, spetsialistidele ning ka kõigile, kes soovivad oma omastehooldajast sõpra või hooldusvajadusega inimest toetada.[19]
Õiguskantsler pöördus omavalitsusjuhtide poole ja tuletas neile meelde, et Eesti on võtnud kohustuse muuta valimisjaoskonnad ligipääsetavaks.[20]
EPIKoda andis välja 6 õppevideot, eesmärgiga aidata kaasa ligipääsetavuse teadlikkuse suurendamisele ühiskonnas[21], ning e-kursuse “Ligipääsetavuse ABC”, mille eesmärk on edendada ligipääsetavuse teadlikkuse suurendamist ühiskonnas, andes sissejuhatuse puudest tingitud erivajadustest ligipääsetavuse vaatest.[22]
Olulisemad avalikud arutelud
EPIKoda tõi fookusesse erihoolekandeteenuste kättesaadavuse, korraldades populaarse konverentsi[23], osaledes aruteludes riigikogu komisjonides[24] ja fraktsioonides, mille tulemusel võeti tagasi inimese vaatest kahjulik seadusemuudatus. Samuti toodi fookusesse erihoolekandeteenuse meediakajastus.[25,26,27,28,29,30,31]
2025. aasta üldlaulupeolt jäeti kõrvale viipekeelne koor, mis tekitas arutelu Eesti ühiskonna avatuse ja kaasatuse üle. Tulemusena töötatakse välja uued hindamiskriteeriumid viipekeelsetele kooride jaoks.[32]
Suundumused ja tulevikuvaade
Puude raskusastme hindamise ja tuvastamise praktika on muutunud, ametliku puude raskusastmega inimeste arv väheneb. Riik kaalub tööealiste puhul puude ja töövõime hindamiste ühildamist.
Kohalike omavalitsuste võimekus tagada vajalikus mahus ja tasemel hoolekandelise abi ja igale puudega lapsele sobiv kodukohalähedane hariduse omandamise võimalus on väga erinev. Piirkondlik ebavõrdsus süveneb. Inimestel on järjest suurem roll sotsiaalvaldkonna otsuste õiguspärasuse hindamisel ning vajadusel vaidlustamisel.
Suhteline vaesus puuetega inimeste hulgas on kõrge, inimeste majanduslik toimetulek on habras. 2024. aastal oli suhtelise vaesuse määr puuetega inimeste seas 41,1%, kogu elanikkonnas 20,2%.
Kasvab vajadus pöörduda sotsiaalõiguse valdkonnas esinevate probleemide korral kohtusse, vastava suunise annavad keerukamate vaidluste korral nii KOV kui riigiasutused ise ja ka õiguskantsler.[33] Inimese asjaajamise tahe ja võimekus peavad olema järjest suuremad.[34]
Juhtumikirjeldus
SKA on korduvalt tuvastanud sügava puude raskusastme mehel, kellel on 1992. aastal toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel seljaajuvigastus ja nelja jäseme halvatus. 2021. aastast alates SKA enam sügavat puuet ei tuvastanud, kuigi inimene esitas korduvalt uusi taotlusi ja vaideid. 2024. aastal tuvastati taas raske puude raskusaste, mille inimene vaidlustas. Vaie jäeti rahuldamata, mistõttu inimene pöördus halduskohtusse. Kohtumenetluse käigus vaatas SKA otsuse üle ja tuvastas sügava puude raskusastme. Kuna inimene saavutas soovitud tulemuse, lõpetati kohtumenetlus. Seejärel taotles inimene SKA-lt sügava puude raskusastme määramist tagasiulatuvalt alates 2021. aastast kuni viimase raske puude raskusastme perioodi lõpuni ning toetuste vahe hüvitamist. SKA rahuldas taotluse.
Soovitused
- Muuta võrdse kohtlemise seadust nii, et puuetega inimesed oleksid diskrimineerimise eest kaitstud kõigis eluvaldkondades.
- Tagada puuetega inimestele ja kroonilistele haigetele võrdne ja asjakohane sotsiaalne kaitse, mis toetub nende abivajaduste hindamise ühtsele metoodikale. Inimeste ja nende lähedaste jaoks on sotsiaalkaitseline abi kriitilise tähtsusega, et osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus ja hoida peresuhteid.
- Riik peab täitma oma kohustusi erihoolekandeteenuse kohtade tagamisel.
- Tegutseda ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 12 sätestatud deklaratsiooni tagasivõtmise nimel ja valmistada ette üleminek asendatud otsustamiselt toetatud otsustamisele.
- Tagada ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuande soovituste elluviimine.
[1] Mõttekoda Praxis. 2025. Analüüs riiklike maksutõusude ja eelarvekärbete mõjust haavatavas olukorras sihtrühmadele, 02.05.2025.
[2] Riigikontroll. 2025. Ülevaade erihoolekandeteenuste kättesaadavusest, 05.09.2025.
[3] Riigi Teataja. 2022. Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus, 30.05.2022.
[4] Anneli Habicht. 2021. Inimõigused Eestis 2022: Puuetega inimeste olukord, 10.12.2021.
[5] Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2018. Puuetega inimeste eluolu Eestis.
[6] Vabariigi Presidendi Kantselei. 2024. President kuulutas välja mootorsõidukimaksu seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse, 09.08.2024.
[7] Riigi Teataja. 2024. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus, 21.06.2024.
[8] Eelnõude Infosüsteem. 2025. Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seadus, 10.07.2025.
[9] Riigi Teataja. 2025. Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile, RT I, 14.11.2025, 18.
[10] Eelnõude Infosüsteem. 2025. Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seadus, 10.07.2025.
[11] Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2025. Statistika, veebis 07.12.2025.
[12] Eesti Statistikaamet. 2025. THV41: Vaesuse ja ilmajäetuse määr vanuserühma, soo ja puudelisuse järgi, veebis, 18.10.2025.
[13] Riigikontroll. 2024. Riigi tegevus erivajadustega inimeste toetamisel (keskvalitsuse tegevuse osa), 12.04.2024.
[14] Riigikontroll. 2024. Omavalitsuste tegevus erivajadustega inimeste toetamisel, 16.05.2024.
[15] Riigikontroll. 2025. Hooldereform, 03.02.2025.
[16] Riigikontroll. 2025. Haridusliku erivajadusega noorte kutseõpingute ja töölesiirdumise toetamine, 19.05.2025.
[17] Riigikontroll. 2025. Ülevaade erihoolekandeteenuste kättesaadavusest, 05.09.2025.
[18] Riigikontroll. 2024. Riigi tegevus tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisel, 07.03.2024.
[19] Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2025. Omastehooldusest.ee, veebis 18.10.2025.
[20] Õiguskantsler. 2025. Puuetega inimeste õigused, veebis 18.10.2025
[21] Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2024. Eesti Puuetega Inimeste Kojal on valminud teadlikkust tõstvad õppevideod, 21.04.2024.
[22] Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2025. Eesti Puuetega Inimeste Koja õpikeskkond, veebis 19.10.2025.
[23] Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2025. Teema- ja inspiratsioonipäev “Kuhu lähed, erihoolekanne?”, 14.04.2025.
[24] Riigikogu. 2025. Komisjoni istung esmaspäev, 14.04.2025 kell 11.10, 22.04.2025.
[25] Delfi. 2025. Puuetega laste õigusi puudutavale eelnõule tõmmati pidurit, 15.04.2025.
[26] Õpetajate Leht. 2025. Erihoolekanne peab saama üheks riigi prioriteediks, 29.04.2025.
[27] Delfi. 2025. Surve pani sotsiaalministeeriumi meelt muutma. Erihoolekandeteenuse järjekorda saab lapse panna 16. eluaastast, 06.05.2025.
[28] Delfi. 2025. Uue eelnõuga üritab riik erihoolekande järjekordi lühendada, kuid esitab peredele ultimaatumi, 18.08.2025.
[29] Õhtuleht. 2025. Riik venitab aastaid, aga pere otsustagu nädalaga? Erihoolekande järjekorras ootab üle 2400 inimese, 25.08.2025.
[30] Tervise Arengu Instituut. 2025. Isikukeskne (eri)hoolekanne: paindliku rahastusega toetus kogukonna keskel, 09.09.2025.
[31] ERR. 2025. Maarja Krais-Leosk ja Kristi Kähär: erihoolekandeteenused on jõudnud kriisi, 25.09.2025.
[32] Õiguskantsler. 2025. Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025. Puuetega inimeste õigused.
[33] Õiguskantsler. 2025. Abivajadusele vastava abi korraldamine, 16.06.2025.
[34] Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2025. Eesti Puuetega Inimeste Koja arengukava 2025 – 2030, 05.09.2025.
