Võtmeteemad
- 2024. aasta 1. jaanuaril jõustunud vangistusseaduse muudatused on varasemast enam kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega, kuid siiski mitte veel piisavalt.
- Kinnipidamiskohtades on endiselt probleeme privaatsuse tagamise, täiendavate eraldusmeetmete rakendamise ja suhtlusõiguse põhjendamatu piiramisega.
- Privaatsuse tagamine kinnipidamisasutustes.
Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad
Rahvusvahelisel tasemel kontrollivad Eestis piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise keelu täitmist ÜRO piinamisvastane komitee (CAT)[1] koos alamkomiteega (SPT)[2], ÜRO eriraportöör ning Euroopa Nõukogu piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT)[3]. Siseriiklikult täidab väärkohtlemise ennetusasutuse ülesandeid õiguskantsler.
CPT kontrollis 2023. aastal Eesti kinnipidamiskohti: arestimaju, politseijaoskondi, vanglaid, psühhiaatriahaiglaid ja haiglate psühhiaatriaosakondi. Raporti kohaselt on üldine vangistusmäär Eestis küll langenud, kuid see on endiselt liiga kõrge, kuna ei kasutata piisavalt alternatiivseid karistusmeetmeid. Samuti on vanglates personalipuudus, mis mõjub kinnipeetavate heaolule halvasti.
Arestimajades ei tuvastatud ühtegi füüsilise väärkohtlemise juhtumit, kuid kinnipeetavate sõnul on ametnikud nende kohta tarvitanud rahvust või päritolu alavääristavaid väljendeid. Samuti pole arestimajades endiselt tagatud vajaduse korral viivitamatu ligipääs arstiabile. Probleeme leiti ka psühhiaatrilise ravi asutustes: Viljandi haiglas rakendati patsientide suhtes pikaajalist eraldamist ilma õigusliku aluseta ja kolmes haiglas polnud järelevalve mehhaanilise ohjeldamise rakendamisel piisav.
Õiguskantsler tegi aastatel 2024–2025 kontrollkäike mitmesse kinnipidamiskohta. Üldiselt ühtisid tema järeldused CPT tuvastatuga, aga ta leidis ka muid kitsaskohti. Näiteks puudusid Ahtme haigla akuut- ja subakuutraviosakonnas tualettruumidel uksed või ei olnud need lukustatavad, samuti survestati ohjeldatud patsiente kandma mähkmeid, kuigi nad oleks olnud võimelised ise või töötaja abiga kasutame muid lahendusi. Problemaatiline oli ka töötajate riigikeeleoskus ja tervishoiuteenuse osutaja piiras patsiendi suhtlust lähedastega. Külastusõiguse õigustamatut piiramist märkas õiguskantsler ka ASi Hoolekandeteenused Tallinna Merimetsa tee 3 üksuses, lisaks esines probleeme patsientide eraldamise korra, dokumenteerimise ja eraldusruumi sisustuse ohutusega. Samuti tuletati raportis meelde, et telefoni ja arvuti kasutamise võimalusi tohib keelata vaid erandjuhtudel.
Probleeme hügieenitoimingutel privaatsuse tagamisega ei esinenud üksnes kinnipidamisasutustes, vaid näiteks ka hooldekodudes (Kastre[4], Tammiste, Jõõpre[5]). Ent Elva hooldekodu sai privaatsuspõhiõiguse järgimise eest kiita. Küll aga juhtis õiguskantsler viimati nimetatud asutuse tähelepanu hoolealuste magamistubade kodusemaks ja hubasemaks muutmise vajadusele ja rõhutas, et voodihaigeid patsiente tuleb lamatiste ennetamiseks regulaarselt keerata.[6] Kõikidele kontrollitud hooldekodudele pandi südamele, et hoolekandeasutus on seal elavate inimeste kodu ning see peab pakkuma kodust ja isikupärast keskkonda, seejuures peab arvestama inimeste privaatsusevajadust.
Viru ja Tallinna vangla olid oma varasemat praktikat muutnud. Läbiotsimistel austatakse nüüd rohkem inimväärikust, kartserikaristuste määramise tava on muudetud ja kartserikaristuste pikkust on vähendatud. Samuti olid peresõbralikumaks muudetud kohtumiste toad. Ajakohastama peaks veel kartsereid, kus puudub elementaarne voodivarustus. Samuti peaks vanglad tegevuste, suhtlemise, liikumisvõimaluste ja muude mõtestatud ajaveetmise võimaluste puhul rohkem arvestama haavatavatesse rühmadesse kuuluvate kinnipeetavatega.
Õiguskantsler leidis, et Viljandi politseijaoskonnas võib olla keeruline liikuda ratastooliga ning Võru ja Valga politseimaja aknad piiravad liigselt päikesevalgust. Lisaks oli nii Viljandis kui ka Võrus probleeme privaatsuse tagamisega, kuna hügieeninurgad polnud piisavalt eraldatud.
Kinnipidamiskeskuses tuvastas õiguskantsler, et alati ei suudeta keskusesse saabunud välismaalase terviseseisundit õigeaegselt hinnata ning puudujääke esines ka arstiabi tagamise võimekuses ning oli juhtumeid, kus inimesi hoiti meditsiinilistel põhjustel eraldatud ruumis kauem, kui lubatud. Kuigi lühiajalisteks kokkusaamisteks mõeldud tuba oli muudetud lastesõbralikumaks, tuvastas Õiguskantsler hulgaliselt probleeme üldise suhtlusõiguse tagamisel.
Kinnise lasteasutuse teenust osutav Maarjamaa Hariduskolleegium sai juhiseid noorte enamaks kaasamiseks – seda nii menüü koostamisel kui ka ühiste käitumisreeglite kokkuleppimisel. Samuti rõhutas õiguskantsler, et ka kinnises lasteasutuses viibivale noorele peab olema tagatud sõnumisaladuse kaitse ja võimalus suhelda telefonitsi privaatselt, väljaspool asutuse töötaja kuuldeulatust.[7]
Seadusandlikud arengusuunad
Riigikogu võttis 2024. aasta kevadel vastu vangistusseaduse (VangS) muudatused,[8] millega tehti mitmeid kinnipeetavate taasühiskonnastamist soodustavaid muudatusi ning viidi VangS-i sätted kooskõlla rahvusvaheliste soovitustega. Suur osa muudatustest teenib otseselt või kaudselt inimõiguste konventsiooni artikli 3 eesmärki, kuna laiendati kinnipeetavate interneti- ja mobiiltelefoni kasutamise võimalusi, pikaajalistele kokkusaamistele lubatud isikute loetellu lisati registreeritud elukaaslane ning pikaajalised kokkusaamised on nüüdsest lubatud ka vastuvõturežiimil olevatele või kartserikaristust kandvatele kinnipeetavatele.[9]
Enim väärivad positiivset tähelepanu olulised muudatused kartserikaristust (üksikvangistust) reguleerivates õigusnormides. Varem ületas kartserikaristuse (üksikvangistuse) võimalik maksimaalne pikkus oluliselt ÜRO kinnipeetavate kohtlemise standardmiinimumreegleid.[10] VangS-i muudatustega viidi õigusnormid paremasse kooskõlla rahvusvaheliste kinnipidamisstandardite, EIK ja rahvusvaheliste ekspertide (sh CPT) poolt väljendatud seisukohtadega – kuigi kahjuks mitte täielikult,[11] sest rahvusvaheliste soovituste kohaselt ei tohiks alaealistele kartserikaristust määrata.
Nüüdsest ei tohi ühe kartserikaristuse pikkus ületada täiskasvanutel 14 ööpäeva (varem 45) ja alaealistel kinnipeetavatel 3 ööpäeva (varem 20).[12] Ühtlasi nähti ette kartserikaristuste järjestikuse täideviimise piirang – maksimaalse lubatud järjestikuse karistuspäevade täitumisel (14 päeva täiskasvanud kinnipeetaval, 3 alaealisel) peatada kartserikaristuse täideviimine mõistlikuks ajavahemikuks, mis ei tohi olla väiksem kui 48 tundi.[13] Selline korraldus peab võimaldama isikul kartserikaristuse mõjudest taastuda.[14]
Olulisemad avalikud arutelud
Uudiskünnise ületasid ja teravat diskussiooni põhjustasid mitmed juhtumid, kus ametiasutused või avalikke ülesandeid täitvad eraõiguslikud isikud toimisid viisil, mil konventsiooni artikli 3 järgimine oli küsitav.
Pihlakodu juhtumis raputas ühiskonna õiglustunnet tõik, et prokuratuur jättis kriminaalmenetluse Pihlakodu hooldekodu suhtes algatamata,[15] olgugi et nii Sotsiaalkindlustusameti järelevalveaktid kui ka kriminaalmenetluses kogutud tõendid tuvastasid asutuse töökorralduses mitmeid puuduseid. Prokuratuuri hinnangul ei olnud need puudujäägid aga põhjuslikus seoses endisele abihooldajale etteheidetavate seksuaalkuritegudega.[16] Üldise pahameele tõi kaasa ka kannatanutele määratud advokaadi tegevus, kes ei teinud endale piisavalt selgeks asjaolusid ega analüüsinud piisavalt hoolikalt õiguslikku olukorda, mistõttu jättis tsiviilhagid esitamata ja seeläbi ei käitunud täiel määral kannatanute huvides. Samuti hämmastas avalikkust ja mõjus eluvõõralt prokuröri kommentaar, mille kohaselt ei pruugi iga tahtevastane suguühe põhjustada vaimset ja füüsilist tervisekahju.[17] Juhtunu viitab ühelt poolt vajadusele vaadata üle hooldekodude vastutust ja järelevalvekohustust reguleerivad õigusnormid, kuid teisalt ka paradigma muutuse vajadusele osa Eesti juristkonna mõtteviisis, eeskätt ohvri õiguste, väärikuse ja kaitse olulisuse mõistmisel.
Avalikkuse tähelepanu all oli ka HashFlare’i kaasus, kus tõusis küsimus USA vanglasüsteemi puudustest – kaebajad Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin väitsid, et Ameerika Ühendriikides vanglasse sattunud inimesele saab osaks ebainimlik ja alandav kohtlemine. Kohtud kaebajatega ei nõustunud ning isikud anti USA-le välja.[18]
2025. aasta suvel ilmus Eesti Ekspressis kaks lugu, kus kirjeldati Tallinna linna küsitavat käitumist eestkoste määramisel ja teostamisel, sh eestkostetavatega suhtlemisel.[19] Mõlemal juhul tekkis põhjendatud kahtlus inimväärse kohtlemise tagamise suhtes.
18.06.2025 allkirjastasid Eesti ja Rootsi nn vanglarendilepingu, mille alusel võimaldatakse Rootsil kasutada Eesti vanglataristut ühtekokku kuni 600 kinnipeetavale. Kuigi Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul on see leping vastavuses Euroopa inimõiguste raamistikuga,[20] ei ole säärane lahendus tegelikult siiski vaba murekohtadest. Väärib läbimõtlemist, kuidas tekkiva keelebarjääri tingimustes tagada võõrkeelsetele kinnipeetavatele piisavalt võimalusi tegevusteks, tähenduslikuks suhtlemiseks, lähedastega kohtumiseks ja mõtestatud ajaveetmiseks, kui juba praegu, mil Eestis on vaid mõned välismaalastest kinnipeetavad, on selliste õiguste tagamine meie vanglasüsteemile parajaks katsumuseks.[21]
Juhtumikirjeldus
Õiguskantsler heitis kontrollkäigul SA Ahtme Haigla akuut- ja subakuutraviosakonda ette, et ühe ratastooliga naispatsiendi jaoks oli palatisse toodud potitool, kuid ei olnud sirmi, vahekardinaid ega muid eraldatust võimaldavaid vahendeid. Patsiendi sõnul oli hügieenitoimingute tegemine tema jaoks häiriv, sest ta jagab tuba palatikaaslasega. Tal polnud ka võimalik palatiust seestpoolt lukustada – nii pääses igaüks soovi korral palatisse. Ka akuutraviosakonna tualettruumi ega pesuruumide uksed ei olnud lukustatavad. Õiguskantsler selgitas, et selline korraldus ei taga patsiendi inimväärikat kohtlemist – hügieenitoiminguid peab olema igaühel võimalik teha privaatselt ka juhul, kui patsiendi ümbritsevast arusaamise võime on vähenenud. Väärib märkimist, et need puudused olid olemas juba 2015. aastal teostatud kontrollkäigu ajal.
Soovitused
- Välja töötada selged ohjeldamist ja läbiotsimist reguleerivad õigusnormid.
- Üle vaadata hooldekodude vastutust ja järelevalvekohustust reguleerivad õigusnormid (Pihlakodu juhtumi kordumise vältimiseks).
- Välistada alaealiste kartserisse paigutamine – see keeld peaks nähtuma nii vangistusseadusest kui ka vanglate praktikast.
- Parandada arstiabi kättesaadavust kinnipidamisasutustes.
[1] UN Committee against Torture
[2] ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise ennetamise alamkomitee (UN Subcommittee on Prevention of Torture)
[3] Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (European Committe for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment)
[4] Õiguskantsler. 2025. Kontrollkäik SA Hooldekodu Härmalõng Kastre kodusse, 19.08.2025.
[5] Õiguskantsler. 2025. Kontrollkäik Tammiste Hooldekodusse, 27.08.2025.
[6] Õiguskanstler. 2025. Kontrollkäik SA Elva Haigla hooldekodusse, 15.08.2025.
[7] Õiguskantsler. 2025. Kontrollkäik Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskusesse, 27.08.2025.
[8] Riigi Teataja. 2024. Vangistusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine), 22.03.2024.
[9] Riigi Teataja. 2025. Vangistusseadus. § 22 lg 4, § 32 lg 41, § 25 lg 1, § 281, 26.06.2025.
[10] ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo. 2015. The United Nations Standard Minimum Rules for the Treatment of Prisoners: the Nelson Mandela Rules (Kinnipeetavate kohtlemise standardite miinimumreeglid: Nelson Mandela reeglid). Reegel 44, reegel 45 lg 2, 17.12.2015.
[11] Nii CPT kui ka ÜRO Lapse Õiguste Komitee on tauninud üksikvangistuse kohaldamist psüühikahäiretega ja alaealiste kinnipeetavate suhtes. VangS-i muudatustega küll lühendati alaealise kinnipeetava maksimaalset üksikvangistuse aega 3 ööpäevani, kuid ei kaotatud seda.
[12] Riigi Teataja. 2025. Vangistusseadus. § 63 lg 11 p 4, lg 2, 26.06.2025.
[13] Riigi Teataja. 2025. Vangistusseadus. § 65 lg 1, 26.06.2025.
[14] Eelnõude infosüsteem. 2023. Vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) seletuskiri. VangS § 65, 05.06.2023
[15] Kohtumenetlus abihooldustöötaja osas on veel pooleli.
[16] Prokuratuur. 2025. Karistusseadustik ei võimalda prokuratuuril Pihlakodu AS suhtes uurimist alustada, 27.06.2025.
[17] K. VainKüla. Eesti Ekspress. 2025. Pihlakodu pääseb puhtalt. Uurimine näitas, et vägistamine ei teinud dementsetele naistele halba, 09.04.2025.
[18] ERR. 2024. Ringkonnakohus jättis krüptoärimeeste USA-le väljaandmise jõusse, 22.04.2024.
[19] A. Orav. Eesti Ekspress. 2025. Marko mängib malet, loeb lehti, käib ujumas. Tallinnale „tundus“, et mees ei tule üksi toime, 07.06.2025; K. Vainküla. Eesti Ekspress. 2025. Kogu kuu peale 50 eurot. Ametnike soovitus muutis jõuka pensionäri elu tragöödiaks, 04.06.2025.
[20] Justiits- ja Digiministeerium. 2025. Eesti ja Rootsi allkirjastasid vanglarendilepingu, 18.06.2025.
[21] Õiguskantsler. 2025. Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025.
