Võtmeteemad
- Põhiseaduse muudatus, mille tulemusena ei saa Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide kodanikud 2025. aasta kohalikel valimistel enam hääletada, ja järgmistel valimistel jäävad valimisõiguseta ka kodakondsuseta inimesed.
- OSCE/ODIHRi e-valimiste turvalisuse aruanne ja soovitused.
Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad
Valimispiirangute leevendamiseks ei ole poliitilisi samme astutud. Juba aastakümneid seisnud teema on endiselt tähelepanuta jäetud ja pole astutud samme, et vangide valimisõiguse lauskeeld kaotada, seda olenemata nii Riigikohtu kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtu selgetest juhistest.
Üha rohkem on hakatud arutama ka eestkostetavate inimeste valimisõiguse piiramise üle. Seda eelkõige põhjusel, et eestkoste seadmiste arv on kümne aasta jooksul kahekordistunud ja märkimisväärselt on kasvanud nende eestkostetavate arv, kellel valimisõigust ei ole (2013. aastal 10%, 2022. aastal 82%).[1]
Eesti Puuetega Inimeste Koda on oma arvamuses välja toonud, et mure on tõsine, kuna automaatselt valimisõiguse kaotanute arv on järjest suurenenud, ja teinud ettepaneku valimisõiguse teostamise piirangud kaotada.[2] Seda eriti arvestades Puuetega Inimeste Õiguste Komitee seisukohta, et liikmesriik peaks kehtetuks tunnistama kõik diskrimineerivad sätted, mis keelavad puuetega inimeste õiguse hääletada ja olla valitud.[3]
Seadusandlikud arengusuunad
Kahe aasta jooksul leidis suurimat kajastust juba eelmisel perioodil esitatud ettepanek piirata kohalikel valimistel teatud gruppi mitte kuuluvate elanike valimisõigust. Põhiseaduse Assamblee liige Liia Hänni on seisukohal, et põhiseadust ei tohiks valimisõiguse piiramiseks muuta.[4] Talle sekundeeris õiguskantsler Ülle Madise, kes leidis, et üldiselt peetakse heaks tooniks seda, et inimõigusi ja -vabadusi pigem laiendatakse, mitte ei kitsendata.[5]
Kui esmase eelnõu alusel saavad kohalike volikogude valimistel osaleda Eesti kodanikud ja kodakondsuseta elanikud, samuti Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud, siis enne seaduse vastuvõtmist lisati sellesse parandus, mille kohaselt tunnistatakse kohalike volikogude valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus. Lisaks jäeti muudatusega eelnõust välja NATO liikmesriikide kodanikele hääleõiguse andmine. 2025. aasta kohalikel valimistel said seega osaleda Eesti ja ELi kodanikud ning kodakondsuseta elanikud, ülejärgmistest kohalikest valimistest alates aga vaid Eesti ja ELi kodanikud.[6] President Alar Karis kuulutas 2025. aasta aprillis põhiseaduse muudatuse välja.[7]
2024. aastal vastu võetud Riigikogu valimise seaduse muudatuse kohaselt võib valija elektroonilise hääletamise süsteemis oma isikut tuvastada peale isikut tõendavate dokumentide (milleks on ID-kaart ja mobiil-ID) ka samaväärse e-identimise süsteemi vahendiga. Seega sai alates 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistest end valijarakenduses tuvastada ka Smart-ID Eesti konto abil.[8] Seadusega sätestati selgelt ka võimalus kasutada edaspidi valimistel m-hääletamist. Muudatuse kohaselt hindab Vabariigi Valimiskomisjon tehniliste lahenduste sobivust enne iga valimist ja määrab oma otsusega kasutatavad operatsioonisüsteemid.[9] Kui Smart-IDga sai juba 2025. aasta kohalikel valimistel hääletada, siis Vabariigi Valimiskomisjon otsustas, et nutitelefoniga hääletada siiski ei saa. Komisjoni hinnangul on seda küsimust vaja veel arutada.[10]
Kohtupraktika
Ringkonnakohus rahuldas 2024. aasta veebruaris Isamaa erakonna liikmete kaebuse, milles väideti, et mitme kohalikel valimistel Elva vallas kandideerinud isiku püsiv elukoht ei ole Elva vallas. 2024. aasta oktoobris palus Elva Vallavolikogu Riigikohtul tunnistada põhiseadusvastaseks olukord, kus puuduvad õigusnormid elukoha andmete sisuliseks kontrolliks. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis otsusega taotluse rahuldamata, lisades, et kohalik omavalitsus saab kontrollida elukoha andmete õigsust.[11]
Riigikohtule esitati 2024. aastal Euroopa Parlamendi valimiste kohta 15 kaebust. Enamik neist puudutasid ühel või teisel moel elektroonilise hääletamise usaldusväärsust. Riigikohus otsustas kaebustest ühe rahuldada, kümme jäeti rahuldamata ja neli läbi vaatamata.[12]
Kohtla-Järve Linnavolikogu taotles Riigikohtult, et tunnistataks põhiseadusvastaseks põhiseaduse muudatus, mille tulemusena ei saa Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide kodanikud tänavustel kohalikel valimistel enam hääletada, kuna see riivas linnavolikogu hinnangul kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust. Taotluses toodi välja, et hääleõiguse piiramise tõttu jääb valimistest kõrvale ligi pool Kohtla-Järve elanikest. Riigikohus leidis, et kuigi vähem kui aasta enne valimisi tehtaval muudatusel võib olla küll negatiivne mõju avalikkuse usaldusele, muudeti põhiseadust korra kohaselt ja sellega ei rikutud kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust. Kohus leidis, et valimisõiguse andmine üksnes ELi kodanikele pole vastuolus põhiseaduses sätestatud demokraatia põhimõttega.[13]
Statistika ja uuringud
OSCE/ODIHRi eksperdirühm külastas Eestit 2025. aasta veebruaris, et uurida e-valimiste süsteemi. Seda tehti Riigikogu juhatuse liikme Arvo Alleri (EKRE) palvel, kes palus hinnata e-valimiste süsteemi vastavust demokraatlike valimiste põhimõtetele. Aruandes leiti, et on tehtud positiivseid seadusandlikke muudatusi, aga poliitilised erimeelsused püsivad ning edasised reformid peaksid põhinema poliitilisel ja avalikul konsensusel. Peamised soovitused hõlmavad valimissaladuse ja vaba hääletamise tagatiste tugevdamist, seaduses sätestatud järelauditite tegemist, et tuvastada võimalikud rikkumised, ning selgete kriteeriumide kehtestamist e-hääletuse peatamise või lõpetamise otsuste jaoks. Eesti süsteemi hinnatakse rahvusvaheliselt eesrindlikuks, kuid usalduse säilitamiseks ja täielikuks vastavuseks rahvusvahelistele standarditele peetakse oluliseks jätkuvat läbipaistvust, kaasavat eksperdinõu ja selgelt sõnastatud vastutussüsteeme.[14]
Olulisemad avalikud arutelud
Varem juba arutelu tekitanud teemadele (nagu valimisõiguse piiramine ja e-hääletuse turvalisus) lisandus seekord nõue, et isikud, kes kandideerivad kohalikel valimistel, peavad elama samas omavalitsuses, kus nad kandideerivad. Reformierakond tegi ettepaneku, et kohalikel valimistel saaksid kandideerida Eesti kodanikud, kelle püsiv elukoht ei asu vastavas omavalitsuses. Koalitsioonipartner Eesti 200 oli aga muudatuse vastu, kuna sellise eelnõu vastuvõtmine ei parandaks kohaliku elu korraldust.[15]
Juhtumikirjeldus
Euroopa Parlamendi valimise seaduse kohaselt[16] peab erakond või üksikkandidaat enne kandidaatide registreerimiseks esitamist tasuma iga esitatud kandidaadi kohta Rahandusministeeriumi arvelduskontole kautsjoni, mis vastab viiekordsele miinimumpalgale. 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel esitas erakond Eestimaa Rohelised nimekirja, kuhu kuulus üheksa kandidaati, kuid kautsjon tasuti vaid kahe kandidaadi eest. Seetõttu jättis Vabariigi Valimiskomisjon seitse kandidaati registreerimata. Eestimaa Rohelised esitasid kaebuse, vaidlustades kautsjoni nõude põhiseaduspärasuse. 14. mail, 2024. aastal tegi Riigikohus määruse, milles rõhutas vajadust hinnata kautsjoni nõude vastavust Euroopa Liidu õigusele, ning otsustas esitada küsimuse Euroopa Kohtule eelotsuse saamiseks. Riigikohus märkis, et Eestis Euroopa Parlamendi valimistel kehtiv kautsjon on Euroopas üks suurimaid. Kuna Euroopa Kohtu otsus ei oleks enne valimisi jõustunud, otsustas Riigikohus kohaldada Eestimaa Roheliste suhtes esialgset õiguskaitset ja kohustas Vabariigi Valimiskomisjoni registreerima ka need roheliste kandidaadid, kelle eest kautsjonit ei tasutud.[17]
Soovitused
- Lähtuda Puuetega Inimeste Õiguste Komitee soovitusest tagada õigus valida kõigil inimestel – ka piiratud teovõimega inimestel ja neil, kelle huvide kaitseks on seatud eestkoste.
- Muuta asjakohaseid seadusi nii, et valimiskeeld oleks vaid vangidel, kellele see on määratud lisakaristusena.
- Võtta arvesse rahvusvaheliste ja riigisiseste ekspertide soovitusi, et tagada e-valimiste läbipaistvus ning suurem usaldus nende vastu.
[1] RAKE. 2023. Täisealiste eestkostekorralduse uuring Eestis Sotsiaalministeeriumile, lk 50.
[2] Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2025. Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukoht perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõu (eestkoste seadmise muudatused) väljatöötamiskavatsusele, 17.09.2025.
[3] Ibid.
[4] Hänni, L. 2025. Põhiseadus ei vaja ideoloogilist muutmist, 17.01.2025.
[5] Madise, Ü. 2025. Madise: valimisõiguse muutmisel põhiseaduses tuleb palju käikusid ette mõelda, 07.11.2024.
[6] Riigikogu. 2025. Riigikogu võttis vastu valimisõigust piirava põhiseaduse muudatuse, 26.03.2025.
[7] Riigikogu. 2025. Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus 536 SE.
[8] Vabariigi Valimiskomisjon. 2025. E-hääletamise tuvastusvahendite hulka lisandus Smart-ID, 13.01.2025.
[9] Riigikogu. 2024. Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 344 SE.
[10] Vabariigi Valimiskomisjon. 2025. Sügisestel valimistel saab e-hääletada arvutiga, 13.06.2025.
[11] Riigikohus. Rahvastikuregistri elukoha andmete õigsuse kontrollimiseks õigustloovate aktide andmata jätmise põhiseaduspärasuse kontroll, 26.02.2025.
[12] Riigikohus. 2024. Riigikohtule esitati tänavuste Euroopa Parlamendi valimiste kohta 15 kaebust, 09.06.2024.
[13] Riigikohus. 2025. Valimisõiguse piiramine polnud põhiseadusega vastuolus, 10.10.2025
[14] OSCE Office for Democratic Institutions and Human Rights (OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo). 2025. Opinion on the regulation of internet voting (Arvamus internetihääletuse reguleerimise kohta).
[15] Alvin, J. ERR. 2025. KOV-valimistel kandideerimisel võib kaduda omavalitsuses elamise nõue, 23.04.2025.
[16] Riigi Teataja. 2024. Euroopa Parlamendi valimise seadus, 24.05.2024.
[17] Riigikohus. 2024. Riigikohus lubab valimistele registreerida kohtusse pöördunud erakonna, 14.05.2025.
