Võtmeteemad
- Kohtute võimekus töökoormusega toime tulla on kahanenud.
- Hinnang kohtute usaldusväärsusele on endiselt suhteliselt kõrge, kuid see on eelmise aruandeperioodiga võrreldes kahanenud.
- Kohtute eelarve kärpimisel on negatiivset mõju nii kohtumenetluste tõhususele kui kvaliteedile.
Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad
Perioodil 2024–2025 on kaks korda vahetunud valitsus ning sellega seonduvalt on sõlmitud valitsuses osalevate erakondade vahel ka kaks uut koalitsioonilepingut – 2024. aasta 22. juulil allkirjastati Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Erakonna Eesti 200 osalusel „Koalitsioonilepe 2024–2027“[1] ning 2025. aasta 24. mail kinnitasid Reformierakond ja Eesti 200 „Koalitsioonileppe 2025–2027“.[2]
2024. aasta koalitsioonileping ei sisaldanud olulisi algatusi kohtupidamise valdkonnas, mainiti üksnes kohtumenetluste digitaliseerimise jätkamist ja võimaluste otsimist kohtutoimingute kiirendamiseks tehisaru abil.
2025. aasta koalitsioonileping loetleb mitmeid võrdlemisi konkreetseid seadusandlikke ja praktilisi meetmeid õigusemõistmise tõhustamiseks (vt lepingu 27. ptk, p 184–197), millest olulisemad on (i) kohtute töökoormuse vähendamisele ja menetluste digitaliseerimisele suunatud meetmed, (ii) plaan suurendada kohtute sõltumatust võrdsustades kohtute halduse ja arenduse põhiseadusliku institutsiooniga, ja (iii) kohtute haldamise tõhustamine kohtute ühendamise kaudu.
Poliitilisel tasandil ja ka avalikkuse ees, aga loomulikult ka kohtutes ja õiguskaitsesüsteemis laiemalt, oli nii 2024. kui 2025. aastal suurima tähelepanu all kohtute eelarve kärpimisega seonduv. 2024. aasta sügisel andis Justiitsministeerium kohtutele ülesande 2025. aasta eelarves kulude vähendamiseks umbes 2 miljoni euro võrra ning perioodil 2025–2027 nähti ette kohtute eelarve kärpimist 2024. aasta eelarvega võrreldes 4,4 miljoni euro võrra (10% kahanemine). Ülesande täitmiseks koostatud plaani suhtes asus Kohtute Haldamise Nõukoda seisukohale, et pakutud eelarve koostamise põhimõtted ei taga õigusemõistmise jätkusuutlikku toimimist.[3] Kulude kokkuhoiu eesmärgil otsustati 2024. aasta lõpus sulgeda kaks kohtumaja ning arutusel on veel mitme kohtumaja sulgemine. Eesti Kohtunike Ühing kohtumajade sulgemist ei toeta[4] ning vastava plaani suhtes on olnud kriitilised ka kohalik omavalitsus ja prokuratuur.[5] Suurim mure seoses kohtumajade sulgemisega on õigusemõistmise kättesaadavuse vähenemine.
Finantseerimine on endiselt murekoht ka riigi õigusabi osutamisel. Eesti Advokatuur on nii 2024. kui 2025. aastal teinud Justiitsministeeriumile ettepaneku suurendada riigi õigusabi rahastamist, kuid ministeerium pole selleks võimalusi leidnud.[6]
2025. aasta sügisel jõudis avalikkuseni teave valitsuse kava kohta lõpetada alates 2026. aasta. algusest riigi poolt tasuta või soodushinnaga nn esmatasandi õigusabi teenuse pakkumine vähekindlustatud inimestele ja asendada see juturobotiga.[7] Sellise plaani elluviimine kindlasti halvendab õigusabi kättesaadavust majanduslikult vähem kindlustatud inimestele ja seeläbi ka inimeste juurdepääsu õigusemõistmisele. Juturobot ei saa asendada kvalifitseeritud õigusnõustaja poolt inimesele antavat abi.
2024. aasta 20. septembril kinnitas Kohtute Haldamise Nõukogu uue kohtute arengukava (Kohtu arengukava 2024–2030).[8] Arengukava kohaselt on kohtute arengu visiooniks olla inimesekeskne ja tehnoloogiliselt edumeelne, mis tagab õiglase, tõhusa ja läbipaistva õigusemõistmise. Arengukavas keskendutakse peamiselt kohtute haldamise ja juhtimise kaasajastamisele, kohtumenetluste kvaliteedile ja tõhususele, kohtute digiteerimisele, personalipoliitikale ja kommunikatsioonile.
2024. aastal nimetati ametisse kaks uut kohtu esimeest: Marek Vahing Tartu Maakohtu esimeheks[9] ja Kristjan Siigur Tallinna Ringkonnakohtu esimeheks[10].
Alates 2025. aasta 2. aprillist nimetas Vabariigi Valitsus seoses senise peaprokuröri ametiaja lõppemisega uueks riigi peaprokuröriks varem Harju Maakohtu esimehe ametis olnud Astrid Asi.[11] Astrid Asi ametiaeg riigi peaprokurörina kestab kuni 2030. aasta 1. aprillini.
Uueks Harju Maakohtu esimeheks nimetati Liina Naaber-Kivisoo[12] (senine Viru Maakohtu esimees) ning Viru Maakohtu esimehe ametisse nimetati Priit Kama[13].
Seadusandlikud arengusuunad
Olulisim seadusandlik algatus on seondunud uue kohtuhaldusmudeliga, mille väljatöötamiskavatsus[14] avaldati 2024. aasta 2. veebruaril ning mis on praeguseks formuleerunud Riigikogu menetluses olevaks seaduseelnõuks (632SE).[15] Eelnõu põhisisu on enamike kohtuhaldusülesannete üleandmine Justiitsministeeriumilt kohtutele ning selleks kohtute juurde uue struktuuri – kohtute haldus- ja arendusnõukogu (KHAN) – loomine. Plaani kohaselt peaks KHAN saama kohtuhalduse kõrgeimaks otsustuskoguks. Eelnõu kohaselt oleks enamik KHAN-i liikmetest kohtunikud (Riigikohtu esimees ja kohtunike täiskogu poolt valitud kohtunikud) ning lisaks kuuluksid sellesse advokatuuri, õiguskantsleri ning justiits- ja digiministri poolt nimetatud esindajad. Eelnõu eesmärk on suurendada kohtuvõimu autonoomsust täitevvõimust.
Riigikogu menetluses on kriminaalasjades kohtumenetluste optimeerimisele ja kiirendamisele ning kohtulahendite kättesaadavuse laiendamisele suunatud seaduse eelnõu (kriminaalmenetluse seadustiku jt seaduste muutmise seaduse eelnõu 560SE).[16] Ettevalmistamise faasis on veel mitmed kohtumenetlusi reguleerivad seaduste muudatused, mille eesmärk on vähendada kohtute töökoormust ja kohtumenetlusi tõhustada.
Pikemat aega on ettevalmistamisel olnud eelnõu advokaatide ametisaladuse senisest tõhusamaks kaitseks kriminaalmenetluses, mis pidi algse kava kohaselt jõustuma 2024. aasta lõpus.[17] Paraku on selle eelnõu valmimine jäänud venima ning 2025. aasta septembri seisuga pole eelnõu Riigikokku jõudnud.
2025. aasta 1. jaanuaril jõustus karistusseadustiku muudatus[18], millega väärteo eest karistusena mõistetava rahatrahvi määramise aluseks olevat baassummat ehk trahviühikut kahekordistati (4 eurolt 8 eurole). Samuti jõustusid tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused[19], millega loodi Eestis EL-i direktiiviga 2020/1828 ette nähtud tarbijate kollektiivse esindushagi menetlus.
Kohtupraktika
2025. aasta 16. septembril tegi Euroopa Inimõiguste Kohus otsuse kohtuasjas Seppern vs. Eesti (31722/22).[20] Kaasuses oli vaidluse all, kas ebaseaduslikuks tunnistatud jälitustoimingutega saadud tõendite kasutamine kaebaja poolt kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrolli eesmärgil oli kooskõlas IPKK artikli 6 lõikes 1 sätestatud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttega või mitte. EIK leidis otsuses, et IPKK artikli 6 lõike 1 rikkumist ei toimunud.
2025. aasta 16. jaanuari otsuses[21] asus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis seisukohale, et Ameerika Ühendriikidelt vastastikuse õigusabi korras saadud suhtlusrakenduse ANOM sõnumid on Eestis kriminaalmenetluses tõendina lubatavad. Varem olid ringkonnakohtud kahes kaasuses leidnud, et nn ANOM-i sõnumite osas esineb põhjendatud alus kahtlemaks nende tõendite saamise viisi õiguspärasust ning sellest tulenevalt on need tõendina lubamatud. Selliste tõendite kasutamise kooskõla ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõttega on põhjustanud teravaid vaidlusi mitmel pool maailmas ning konkreetset Riigikohtu otsust on kritiseerinud ka Eesti õigusteadlased.[22]
2025. aastal peatasid kohtud tarbijakrediidivõlgnevuste menetlemise maksekäsu kiirmenetluse korras, sest kohtute hinnangul ei võimaldanud kiirmenetluse reeglid kohtutel veenduda, et vastavate laenude väljastamine on toimunud vastutustundliku laenamise põhimõtet järgides.[23] Kuivõrd maksekäsu kiirmenetluses ei olnud paljudel juhtudel võimalik füüsilistest isikutest tarbijakrediidivõlglaste õigusi ja huve kohasel viisil arvesse võtta, tuleb sellist kohtute praktika muutust hinnata positiivseks.
Statistika ja uuringud
Euroopa Komisjoni 2025. aasta õigusriigi põhimõtete raport (Rule of Law Report)[24] tõi esile, et kohtusüsteemi digitaliseerimise tase kuulub endiselt Euroopa Liidu kõrgeimate sekka. Positiivse arenguna märgiti ära ka kohtute haldusreformi käivitamist. Murekohtadena nimetati kohtute kõrget töökoormust ja eelarvekärbete negatiivset mõju sellele. Kohtusüsteemi üldist toimimist hinnati tõhusaks, kuigi täheldati mõningat menetlusaja kestuse pikenemist tsiviil- ja kaubandusasjades.
Euroopa Liidu õigusemõistmise tulemustabeli (EU Justice Scoreboard) 2025. aasta raportist nähtub, et Eesti kohtusüsteem kuulub jätkuvalt EL-i tõhusaimate ja kiiremate sekka, kuid kohtute töökoormus on tõusnud ja kohtute võimekus asju lahendada on vähesel määral kahanenud.
Riigikohtu esimehe 2025. aasta 10. juuni ettekandest Riigikogule[25] nähtub, et 2024. aastal täheldati kohtusüsteemis tõhususe vähenemist ja menetlusaegade pikenemist ning eriti kriitiliseks nimetati olukorda ringkonnakohtutes (apellatsioonimenetlustes). Samuti toodi ettekandes välja, et Turu-Uuringute AS-i uuringu kohaselt langes kohtusüsteemi usaldusväärsus 2023. aasta rekordiliselt 71 protsendilt 2024. aastal 63 protsendile.
Lootusandvad ja head tavad
Kohtute tegevuse läbipaistvuse suurendamisel väärib tunnustamist Riigikohtu algatus viia varasematest enamates asjades läbi suuline kohtuistung, mida on võimalik jälgida otseülekandena veebis ning mis on ka veebist järelvaadatav.[26]
Kohtute tegevuse avalikkusele selgitamisel on kohtute aktiivsel osalusel käivitunud taskuringhäälingute sari „Kohtulood“, mille raames on 2024. ja 2025. aastal avaldatud kokku 15 saadet aktuaalsetel kohtupidamisega seotud teemadel.[27]
Olulisemad avalikud arutelud
Kohtuhaldusreformi käigus kavandatud uus haldusmudel ja sellega paralleelselt kavandatav samaliigiliste kohtute ühendamine on tekitanud diskussiooni reformi põhiseaduspärasuse üle. Sellel teemal on avaldatud mitmeid põhjalikke artikleid[28] ning 2025. aasta 9. septembril toimus selle üle ka avalik arutelukoosolek, mille korraldasid Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts ja ajakiri Juridica.[29]
Suundumused ja tulevikuvaade
Pingelise riigieelarve (sh kohtute eelarve kärpimise) ning kohtute töökoormuse kasvu olukorras jätkub tendents kohtumenetlusi optimeerida ja kiirendada, piirata kohtulahendite edasikaebamise võimalusi ja viia teatud liiki vaidluste lahendamine kohtutest välja. Sellistel nähtustel võib olla kahjulik mõju õigusemõistmise kvaliteedile ja kättesaadavusele. Oluline on leida tasakaal kohtumenetluse efektiivsuse ja kvaliteedi vahel, mida rõhutab ka uus kohtute arengukava. Endiselt ollakse optimistlikud tehnoloogiliste lahenduste ja eriti tehisaru rakendamise osas, kuid konkreetseid lahendusi selles osas seni napib ning tehnoloogiale seatud kõrged ootused ei pruugi realiseeruda.
Soovitused
- Võtta vastu ja rakendada kohtumenetlusi reguleerivate seaduste muudatused, mis võimaldaks menetlusi tõhusamalt ja kiiremalt läbi viia, tagades samal ajal menetluses osalevate isikute põhi- ja menetlusõigused.
- Viia ellu kohtuhaldusreform viisil, mis ei kahjusta õigusemõistmise kättesaadavust.
Viia läbi tegevused kohtute arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks. - Rakendada meetmeid riigi õigusabi kättesaadavuse ja vastava süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks.
[1] Vabariigi Valitsus. 2025. Koalitsioonilepe 2024-2027, 26.03.2025.
[2] Vabariigi Valitsus. 2025. Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping, 26.05.2025
[3] Riigikohus. 2025. Kohtute haldamise nõukoja tegevus 2024. aastal, 07.10.2025.
[4] Eesti Kohtunike Ühing. 2025. Eesti Kohtunike Ühingu pöördumine seoses kohtumajade sulgemisega, 20.01.2025.
[5] ERR. 2025. Vald ja prokuratuur kardavad Jõhvi kohtumaja sulgemisest julgeolekuriski, 03.03.2025.
[6] Eesti Advokatuur. 2025. Riigi õigusabi korraldamine, 07.10.2025.
[7] L. Laks. Postimees. 2025. 10 000 Eesti inimest kaotab ligipääsu õigusabile, 10.10.2025; ERR. 2025. Valitsus vahetab tasuta õigusabi juturoboti vastu, 10.10.2025.
[8] Kohtute Haldamise Nõukogu. 2024. Kohtu arengukava 2024–2030, 20.09.2024.
[9] Justiits- ja Digiministeerium. 2024. Tartu maakohtu esimeheks sai Marek Vahing, 08.04.2024.
[10] Justiits- ja Digiministeerium. 2024. Justiitsminister nimetas ametisse uue Tallinna ringkonnakohtu esimehe, 26.03.2024.
[11] ERR.2025. Valitsus nimetas Asi peaprokuröriks, 16.01.2025.
[12] Justiits- ja Digiministeerium. 2025. Harju Maakohtu esimeheks sai Liina Naaber-Kivisoo, 18.03.2025.
[13] Justiits- ja Digiministeerium. 2025. Viru Maakohtu esimeheks sai Priit Kama, 18.04.2025.
[14] Eelnõude Infosüsteem. 2024. Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (kohtuhaldusmudel) väljatöötamise kavatsus, 26.02.2024.
[15] Riigikogu. 2025. Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohtute haldamise tõhustamine) 632 SE, 30.06.2025.
[16] Riigikogu. 2025. Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus) 560 SE, 27.02.2025.
[17] ERR. 2024. Ministeerium plaanib muudatusi advokaatide ametisaladuste tugevamaks kaitseks, 06.02.2024.
[18] Riigi Teataja. 2024. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (trahviühiku suurendamine), 29.06.2024.
[19] Riigi Teataja. 2024. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (kollektiivse esindushagi menetluse loomine), 31.12.2024.
[20] Euroopa Inimõiguste Kohus. 2025. CASE OF SEPPERN v. ESTONIA, 16.09.2025.
[21] Riigikohus. 2025. Kohtuasi 1-21-7384, 16.01.2025.
[22] Sihtasutus Iuridicum. 2025. Ameerikalikult innovaatiliste nn ANOM-i tõendite vaieldav lubatavus Eesti kriminaalmenetluses. Riigikohtu 16. jaanuari 2025. a otsus kriminaalasjas 1-21-7384 (koos kahe riigikohtuniku konkureeriva arvamusega). Juridica 3/2025, lk 185-197, veebis.
[23] ERR. 2025. Eesti kohtud peatasid kiirlaenuvõlglaste maksekäskude menetlemise, 08.05.2025.
[24] Euroopa Komisjon. 2025. 2025 Rule of Law Report: Country Chapter on the rule of law situation in Estonia, 08.07.2025.
[25] Riigikohus. 2025. Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta, 10.06.2025.
[26] Riigikohus. 2025. JÄRELVAADATAV: Riigikohus arutas avalikul istungil advokaatide kliendisaladuse kaitset, 07.09.2025.
[27] Riigikohus. 2025. Kuula Eesti kohtute taskuhäälingu „Kohtulood“ saadet sellest, mis on kohtunikutöö eelised advokaadiameti ees ja vastupidi, 03.10.2025.
[28] ERR. 2025. Priit Pikamäe: kohtute haldusmudeli muutmise põhiseaduslikest probleemidest, 04.06.2025; ERR. 2025. Janar Jäätma: kohtute ühendamise põhiseaduslikust probleemist, 06.05.2025; Madis Ernits. 2025. Kohtuhalduse reformikavast põhiseaduslikkuse vaatevinklist. Juridica 5/2025. Lk 286-306.
[29] Eesti Akadeemiline Õigusteatduse Selts. 2025. Arutelukoosolek „Kohtuhalduse reformikavast põhiseaduslikkuse vaatevinklist“, 09.09.2025.
