12. peatükk

Lapse õigused

Autor: Helika Saar

Võtmeteemad

  • Eelarvekärped tehakse mõjuhinnanguta ja ebavõrdsus suureneb.
  • Laste vaimse tervise olukord halveneb.
  • Lapse arvamust ei arvestata alati menetlustes.

Poliitilised ja institutsionaalsed arengusuunad

Tänases turbulentses kriisidest tiines maailmas, kus Statistikaameti uudised sündide arvu kohta[1] näitavad kvartaalselt drastilist vähenemist, ebavõrdsus suureneb ja abivajavate laste arv kasvab, on lapse õiguste tagamine olulisem kui kunagi varem.

Aastal 2024 tähistas ÜRO lapse õiguste konventsioon[2] 35. aastapäeva. Lapse õiguste tagamise vaatest on positiivne, et Eesti ratifitseeris viimaks konventsiooni 3. fakultatiivprotokolli lapse õiguste rikkumiste individuaalse kaebeõiguse kohta (OPIC), mis võimaldab lastel või nende esindajatel pöörduda ÜRO komitee poole, kui riigisisesed õiguskaitsevahendid on ammendatud.[3]

ÜRO Lapse õiguste komitee esitas 2024. aasta juunis Eestile lõppjäreldused viienda kuni seitsmenda perioodilise aruande kohta[4], milles kordab oma varasemat soovitust Eestile tagada konventsiooni täielik ja ühtne rakendamise kõigil haldustasanditel, ning rõhutab lapse õiguste tagamisel vajadust tervikliku poliitika ja strateegia järele. Soovitused suures osas kordavad või laiendavad 2017. aastal tehtud tähelepanekuid[5], sealjuures rõhutatakse vajadust hinnata poliitika mõju lapse õigustele, tugevdada lapse osalust ja parandada ligipääsu haridusele ja tervishoiule. Samas on need valdkonnad teinud aruandlusperioodil pigem vähikäigu, millesse heidame pilgu käesolevas peatükis.

Haridus- ja Teadusministeerium jätkas eestikeelsele õppele üleminekut, kuid reaalsuseks on saanud enne seaduse vastuvõtmist viidatud potentsiaalsed probleemid[6] seoses õpetajate keeleoskuse ja metoodilise toe puudumisega, ilmnenud on laste õpimotivatsiooni langus.[7] Taunimisväärsed on juhtumid, kus lapse õigusi rikkudes on kool keelanud lastel vahetunnis oma emakeeles suhelda.[8]

Tulevik näitab, kas kinnise lasteasutuse teenuse ülevõtmine Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse[9] ja teenuse ümberkujundamine leevendab probleeme, mis on seotud raskete käitumis-, psühhika- ja/või sõltuvushäirete ning tõsise traumakogemusega lastele sobivate teenuste ebapiisavusega.[10]

Aruandlusperioodi ilmestavad ebavõrdsust suurendavad mõjuanalüüsita maksumuudatused ja eelarvekärped, mis mõjutavad enam üksikemasid, lasterikkaid peresid, puuetega inimesi ja mitte-eestlasi.[11] Lapse õiguste realiseerimist puudutavad negatiivselt muuhulgas kärbitud Sotsiaalministeeriumi tegevus- ja sihtotstarbelise toetuse[12] ning vähendatud üldhariduse, noorte[13] ja keelevaldkonna[14] eelarve, aga ka pikenenud menetluste tähtajad.[15] Samuti mõjutavad olukorda huvihariduse eelarvekärped[16], kusjuures viimase viie aasta jooksul on huvihariduse ja -tegevuse rahastust kärbitud suisa kolmandiku võrra[17], hoolimata sellest, et ligipääs huviharidusele on maapiirkondades ja madalama sissetulekuga perede laste jaoks piiratud.[18]

Seadusandlikud arengusuunad

Positiivne on see, et alates 2025. aasta 1. jaanuarist kehtib lastekaitseseaduse §27 muudatus[19], mis toob välja spetsialistid, kellelt oodatakse erilist hoolsuskohustust lapse abivajaduse märkamisel, sellest teavitamisel ja vajalike andmete edastamisel.

Laste võrdset kohtlemist toetab seadusemuudatus[20], millega tõuseb alates 2027. aasta veebruarist puudega lapse vanuse ülempiir 16. eluaastalt 18. eluaastale ning ka töövõime hindamine algab 18. eluaastast. See loob juurde õigusselgust, st edaspidi on nii lastekaitseseaduses, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses kui ka töövõimetoetuse seaduses laps alla 18-aastane isik.

ÜRO Lapse õiguste komitee rõhutas, et 2023. ja 2024. aasta eelarvekärped hariduse- ja noortevaldkonnas on tehtud ilma lapse õiguste mõjuanalüüsita, soovitades Eestil viia sisse lapse õiguste mõjuanalüüs eelarve- ja seadusloome protsessides.[21] Ka võrdõigusvolinik[22] juhtis tähelepanu sellele, et eelarvekärpeid ja maksumuudatusi puudutavates seaduseelnõudes ja nende seletuskirjades ei ole detailselt esitatud mõju haavatavatele gruppidele ega analüüsitud nende koosmõju. Koolijuhid on väljendanud muret piisava analüüsita õppimiskohustuse ea 18. eluaastani tõstmise üle alates 2025. aasta 1. septembrist.[23] Avalikku dialoogi, ega mõjuanalüüsi ei eelnenud ka alaealiste töötamisega seonduvate muudatuste osas.

Kohtupraktika

Eelarveliste vahendite kasutamist puudutas ka Tallinna Halduskohus kohtuasjas 3-24-3203, märkides, et kokkuhoid kõige nõrgemate arvelt on väär ja antud juhul ka vastuolus kehtiva õigusega.[24]
Eesti õigussüsteemis oli esmakordne kooliõpilase Elo-Lee Marani poolt 2024. aasta juunis koos keskkonnakaitseliikumisega Fridays for Future Tallinna Halduskohtusse esitatud kaebus, mis toetus lapse õigusele puhtale keskkonnale.[25]

Avalikkuses palju tähelepanu saanud vaidluses tühistas Riigikohus 2025. aasta juunis[26] Tallinna Ringkonnakohtu kinnitatud suhtluskorra, rõhutades, et kohus peab ära kuulama lapse, kes on suuteline oma seisukohti väljendama, sealjuures on lapse ärakuulamise eesmärk teha kindlaks tema tahe, selgitada talle käimasolevat menetlust ning saada teavet, mille põhjal oleks võimalik otsustada, millised on lapse parimad huvid.

Statistika ja uuringud

COVID-19 pandeemia ja Venemaa sõda Ukrainas tõi kaasa universaalse haavatavuse kasvu ja subjektiivse heaolu languse. Haavatavuse üldiseks kahandamiseks vajame proaktiivse ja preventiivse suundumusega sekkumisi.[27] Aastal 2024 pöörduti Lasteabisse 18 690 korda (aastaga kasv 10%), sh 3625 last, kellest enamik 14–17-aastased. Teemaks olid suhted (26%), vaimne tervis ja heaolu (24%) ning väärkohtlemine (12%).[28]Abivajavate laste arv kasvab: 2020. aastal vajas tuge 3052 last, 2024. aastal juba 3903, sealjuures oli vanuserühmas 15–17 kasv 50%.[29] Ka laste vaimse tervise uuring[30] näitab, et 15–17-aastaste seas esineb depressiooni, ärevust, enesevigastamist ja söömishäireid oluliselt sagedamini kui nooremas eas. Noorte seas levib üha suurema hooga enesevigastamise trend. Hoolimata sellest, et laste ja noorte vaimne tervis on kriitilises seisus, on Eestis koolipsühholooge vaid 53% koolides. Koolid, lastekaitse tugivõrgustikud ja lastepsühhiaatrid on ülekoormatud. Hoolimata ÜRO Lapse õiguste komitee soovitustest ei ole eraldi laste ja noorte suitsiidiennetuskava vastu võetud.

Ebavõrdsus nii tervises kui ka hariduses suureneb. Eesti õpilastel on OECD riikide seas üks madalamaid sisemise õpimotivatsiooni tasemeid, eriti tüdrukutel ja madalama sotsiaalmajandusliku taustaga lastel.[31] Ligipääs heale haridusele sõltub järjest enam lapsevanemate sotsiaalmajanduslikust taustast[32], hariduslõhe käriseb[33] ja kultuuripime hoiak võib jätta vähemustesse kuuluvad lapsed klassis tähelepanuta.[34] Kutsehariduse kättesaadavus ei vasta erivajadustega laste vajadustele, mis seab ohtu nende õiguse võimetekohasele haridusele. Riigikontrolli audit näitab, et 90% kutsekoolidest ei tule ressursipuuduse tõttu tugiteenuste ja -meetmete pakkumisega toime ega taga seadusega ettenähtud teenuste kättesaadavust õpilastele.[35]
Uuringud näitavad, et lastekaitse menetlustes ei küsita lapse arvamust ja ei hinnata abivajadust alati piisavalt.[36]

Lootustandvad ja head tavad

Eesti oli 01.07.2024 kuni 30.06.2025 Läänemeremaade Nõukogu eesistuja, juhtides Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kaudu riskilaste ekspertrühma (CBSS EG-CAR) tööd, mille fookuses oli laste kaasamine: kuidas teha nii, et laste arvamust üksnes ei kuulataks, vaid võetaks ka arvesse. Laste osaluse edendamisel on tervitav juhendi „Lapse osalusõiguse rakendamine – juhend laste tähenduslikuks kaasamiseks“[37] koostamine. Suuremat selgust lapse osalusõigusest seoses lapse tervisega loob õiguskantsleri nõunike ja tervishoiutöötajate loodud ühine juhend „Lapspatsiendi kaalutlusvõime hindamine tervishoiuteenuse osutamisel“.[38]
Märgiline oli 2025. aasta 22. aprillil toimunud Riigikogu sotsiaalkomisjoni istung, kus Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikud esitlesid esmakordselt ÜRO-le esitatud laste raportit.[39]
Oktoobris 2025 kiideti heaks Tallinna laste- ja peresõbraliku linna kontseptsioon 2025–2035[40], et anda linnale mh LÕK´ile ÜRO Lapse Õiguste Komitee soovitustest Eestile (2024) tuginedes terviklik raamistik ja ühtne suund laste ja perede heaolu arendamisel ja toetamisel.

Olulisemad avalikud arutelud

Lastega perede toetuste kärpimine ning huvihariduse rahastuse vähendamine tõi kaasa ulatusliku avaliku kriitika.

Aktiivne avalik arutelu toimus seoses hooldusõiguse vaidluste läbipaistvuse, lapse ärakuulamise ning riigiasutuste, eelkõige SKA ja kohtute rolliga lapse parimate huvide kaitsel, sealjuures rõhutas õiguskantsler lapse kaasamise olulisust ja asutuste kohustust järgida Lapse õiguste konventsiooni artikleid 3 ja 12.[41]
Tähelepanu all oli laste mobiiltelefonide kasutamise piiramine koolides, mis tekitas ühiskondlikku arutelu lapse õiguste, hariduskeskkonna ja privaatsuse tasakaalu üle.[42] Õiguskantsler rõhutas, et piirangud peavad olema proportsionaalsed ja ei tohi rikkuda laste õigust eneseväljendusele ja suhtlemisele.[43]

Suundumused ja tulevikuvaade

Perioodi ilmestab kasvav vajadus riikliku poliitika ja teenuste sidususe järele, eriti laste osaluse, vaimse tervise ja hariduskeskkonna küsimustes. Võrreldes eelneva aruandlusperioodi mõõduka optimismiga, iseloomustab käesolevat kriitilisem tonaalsus. Kurvaks teeb areng seoses eelarvekärbetega, mida tehakse mõjuanalüüsita, eriti olukorras, kus suhtelist vaesust tajus 2024. aastal juba 38% üksikvanemaga peredest ja 14% nii ühe kui ka kolme ja enama lapsega paaridest.[44] Lapse õigused on horisontaalsed, kuid jätkuvalt on vajakajäämisi valdkondadeüleses koostöös. Autor kordab Eesti Inimõiguste Keskuse aastaaruandes „Inimõigused Eestis 2014/2015“ märgitut, et lapsed on inimesed nüüd ja praegu, kelle õiguste tagamiseks ei piisa vaid seaduste vastuvõtmisest, vaja on ka toetavaid tegevusi ja olukorra muutust tervikuna, nn law in books →law in action.[45] Paraku tuleb jätkuvalt tõdeda, et sõnad ja teod ei lähe alati kokku. Kannatavad lapsed, kelle potentsiaali ei tohiks kaotada või teed kärpekääride välkudes eneseteostusele sulgeda. Selleks ei ole õigust ega õigustust. Eestil ei ole aega ega ruumi lühinägelikeks otsusteks.

Juhtumikirjeldus

2023. aasta detsembris määras Viru Maakohus alla 10-aastase lapse eestkostjaks tema vanaema, kuid 2024. aasta septembris lõpetas SKA toetuse maksmise, väites et puudub õigus hüvitisele. Sarnane toetuseta jätmine tabas 2024. aastal veel 79 last, kelle vanemad on surnud või hooldusõigusest ilma jäetud. Õiguskantsleri arvamuse ja Tallinna Halduskohtu otsuse järel tunnistas SKA üle poole otsustest ekslikeks. Tagastati ligi 100 000 eurot, kuid juhtum tõi esile süsteemse puudujäägi lapse õiguste tagamisel tugiteenuste järjepidevuses.

Soovitused

  • Luua lapse õiguste mõjuanalüüsi mehhanism õigusloome- ja eelarveprotsessis.
  • Tugevdada laste osalust neid puudutavates otsustes, kehtestades ärakuulamise juhised kõikides menetlustes.
  • Tagada kõigile lastele kättesaadav ja järjepidev vaimse tervise tugi haridus- ja kogukonnatasandil, tugevdades ennetust.

[1] Statistikaamet. 2025. 1 369 995 inimest: Eesti rahvaarv pöördus langusesse, 23.04.2025.

[2] Riigi Teataja. 1996. Lapse õiguste konventsioon. 1996, 16, 56

[3] Riigikogu. 2025. Riigikogu toetas laste õigusi laiendava ÜRO protokolliga ühinemist, 22.01.2025.

[4] Committee on the Rights of the Child. 2024. Concluding observations on the combined fifth to seventh periodic reports of Estonia, 18.06.2024.

[5] ÜRO Lapse Õiguste Komitee. 2017. Lõppjäreldused Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta, 08.03.2017.

[6] Lastekaitse Liit. 2022. Arvamus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõule 722 SE, 04.11.2022.

[7] ERR. 2025. Eestikeelsele õppele üle läinud laste suur mure on õpimotivatsioon, 13.07.2025.

[8] ERR. 2024. Vahetunnis võõrast keelt kasutanud lapsed on pidanud selle pärast vabandama, 21.11.2024.

[9] Riigi Teataja. 2024. Volitus AS-ile Hoolekandeteenused kinnise lasteasutuse teenuse osutamiseks, 27.02.2024.

[10] RAKE. 2024. Politseitöös kasutatavate alaealistele õigusrikkujatele suunatud mittekaristuslike sekkumiste teaduspõhisuse ja rakendamise tulemuslikkuse analüüs. 

[11] Mõttekoda Praxis. 2025. Analüüs riiklike maksutõusude ja eelarvekärbete mõjust haavatavas olukorras sihtrühmadele. 

[12] ERR. 2024. Riik kärbib enesetappude ja sõltuvusprobleemide ennetamiseks mõeldud raha, 30.09.2024.

[13] Eesti Noorteühenduste Liit. 2025. Noortevaldkonna avalik pöördumine.

[14] Haridus- ja Teadusministeerium. 2024. Kristina Kallas: riigieelarve üks prioriteete on eestikeelsele haridusele ülemineku reform, 25.09.2024.

[15] Sotsiaalministeerium 2024. Vanemahüvitise ja tervishoiu rahastamise seadusemuudatuste arutelu jätkub Riigikogus, 26.09.2024.

[16] ERR. 2024. Valitsus kärbib huvihariduselt kümnendiku ehk miljon eurot, 18.09.2024.

[17] Kindisko, E. 2024. Noortevaldkonna kärpe tõttu on tulevikus oodata kasvavaid kulusid teistes valdkondades, 30.12.2024.

[18] Arenguseire Keskus. 2025. Huvihariduse kättesaadavus Eestis. Lühiraport.

[19] Riigikogu. 2024. Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 427 SE.

[20] Riigikogu. 2025. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 561 SE.

[21] Ibid. 4

[22] Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. 2025. Võrdõiguslikkus Eestis 2024. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku aastaraamat.

[23] Lina, M. Virumaa Teataja. 2025. Uued kohustused on teel nii õpilastele, õpetajatele kui ka lastevanematele, 26.09.2024.

[24] Riigi Teataja. 2025. Tallinna Halduskohtu 28.02.2025. kohtuotsus haldusasjas nr 3-24-3203, 28.02.2025.

[25] Karnau, A. Postimees. 2024. Elo-Lee Maran: lapsel on õigus puhtale keskkonnale, 12.12.2024.

[26] Riigikohus. 2025. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.06.2025 määrus nr 2-22-2138, 18.06.2025.

[27] Kutsar, Dagmar; Beilmann, Mai; Nahkur, Oliver (Ed.) (2024). Child Vulnerability and Vulnerable Subjectivity from Interdisciplinary and Comparative Perspectives. (1−287). Springer. 

[28] Sotsiaalkindlustusamet. 2025. Sotsiaalkindlustusameti aastaraamat 2024.

[29] Statistikaamet. 2025. Statistika andmebaas: SK033: Abivajavad lapsed.

[30] Eesti laste vaimse tervise uuringu konsortsium. 2024. Eesti laste vaimse tervise uuring. Tartu, Tallinn: Tartu Ülikool, Tervise Arengu Instituut, Turuuuringute AS.

[31] Saks, K., Leijen, Ä. 2025. Milline on motivatsiooni ja õpistrateegiate roll õpiedu saavutamisel?

[32] ERR. 2025. Inimgeograaf: Eesti koolisüsteemi hiilib hariduslik ebavõrdsus, 24.10.2024.

[33] ERR.2025. Eneli Kindsiko: Eesti üldhariduses on järjest selgemini näha hariduslõhe, 06.09.2025.

[34] Vanahans, M. 2025. Intercultural Competence for Teaching Newly Arrived Migrant Students From the Perspective of Preschool and Primary School Teachers and Leaders. Doktoritöö. Tallinna Ülikool

[35] Riigikontroll. 2025. Haridusliku erivajadusega noorte kutseõpingute ja töölesiirdumise toetamine, 19.05.2025.

[36] Sotsiaalkindlustusamet. 2025. Sotsiaalkindlustusameti 2024. aasta järelevalve tegevusaruanne.

[37] Lastekaitse Liit. 2025. Lapse osalusõiguse rakendamine: juhend laste tähenduslikuks kaasamiseks.

[38] Õiguskantsler. 2024. Lapspatsiendi kaalutlusvõime hindamine tervishoiuteenuse osutamisel.Juhend tervishoiutöötajale.

[39] Mõttus, R.-L. 2025. Laste hääl kõlas Riigikogus: Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikud esitlesid oma raportit, 22.04.2025.

[40] Tallinna Linnavalitsus. 2025. Tallinna laste- ja peresõbraliku linna kontseptsioon 2025-2035, 14.10.2025. 

[41] Saarniit, A. Postimees. 2024. Õiguskantsler ütles skandaalses lapse hooldusõiguse juhtumis sõna sekka, 25.11.2024.

[42] Postimees. 2024. Teadlased ja lapsevanemad: Avalik kiri nutiseadmekasutuse reguleerimiseks koolis, 24.09.2024.

[43] Õiguskantsler. 2025. Nutiseadmete kasutamine koolis, 23.01.2025.

[44] ERR. 2025. Suhteline vaesus mullu vähenes, kuid üksikvanemate olukord läks halvemaks, 06.11.2025.

[45] Saar, H. Eesti Inimõiguste Keskus. 2015. Inimõigused Eestis 2014/2015. Lapse õigused, 07.12.2015.

 


Autor

  • Helika Saar on Õiguskantsleri inimõiguste nõukoja II koosseisu liige ja SA Lapse Heaolu Arengukeskuse rakendusjuht. Töötanud Lastekaitse Liidus 2009-2023 lapse õiguste programmi koordinaatorina, eelnevalt juristina, sh nõunikuna Euroopa Parlamendis. Lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja omandanud teise magistrikraadi Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudis sotsiaalteaduste alal. Koordineerinud mitmeid huvikaitse ja lapse õigustega seotud siseriiklikke ja rahvusvahelisi projekte, koostanud valdkondlikke analüüse, uuringuid ja juriidilisi arvamusi, sh ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendava aruande (2015) koostaja ja (2023) toimetaja. Helika uurimisteemad on hõlmanud laste osalust otsustusprotsessides, lapsesõbraliku lastekaitse ja menetluse toimimist, laste õigusi erinevates sotsiaalsetes kontekstides, jpm. Ekspert teaduskeskuses CIRIC (The Centre for Advanced Research on Integrity, Rights and Inclusion of the Child) ja TÜ uurimisprojektis „Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine“. Teda on tunnustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga panuse eest laste õiguste ja vaimse tervise teemade esiletõstmises.

Ostukorv